a. 1292 1923.a. 1436 1931.a. 1261 1924.a. 1408 1932.a. 1259 1925.a. 1390 1933.a. 1253 1926.a. 1355 Koolisüsteemi reformimise küsimus kerkis uuesti üles 1933. aastal ühenduses keskkoli probleemiga. Midagi olulist ei jõutud siiski ette võtta, toimus ainult senise kolmepallilise hindamisviisi (4,3,2-hea, rahuldav, nõrk) asendamine viiepallilisega. Järgmisel aastal võeti siiski käsile ümberkorraldustööd, laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp-viieklassiline keskkool. Uue seaduse järgi algas keskharidus pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Üldsuse, õpetajaskonna ja Eesti Õpetajate Liidu survel tuli valitsusel peagi vatuvõetud keskkooliseadust parandada: ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe
maakondade ja suuremate linnade omavalitsuste poolt haridusnõukogu ettepanekul. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud kasvatuslikud eesmärgid, antavate teadmiste ja oskuste maht, keskustusvõimalused teiste õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused. Koolisüsteemi reformimine. 1934. Aastal võeti senise kolmepallilise hindamisviisi asemel viiepalliline. Laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp viieklassiline keskkool. Keskharidus algas pärast algkooli 4. Klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Aegamööda lahkusid kutseta õpetajad koolitöölt, neid asendas seminar- või pedagoogiumiharidusega uus põlvkond. Kooliuuendusliikumine. Põhineti psühholoogiale ja eksperimentaalpedagoogika saavutustele
annaabi.ee 
