Suurel hulgal kulus raha ka sõjapidamise peale: vaja oli end varustada kõikvõimalike võimsate relvadega, sõjaväe ülalpidamine oli samuti kulukas. Kuna türklased olid vallutanud Bütsantsi riigi ja katkestanud Euroopa kaubateed India ja Hiinaga, siis hakati maismaa kaubatee asemel otsima teed Aasiasse mere kaudu. Eelduseid oli suurteks maadeavastusteks samuti mitu: kasutusele võeti uus laevatüüp ehk karavell, mis oma tüübilt oli kahe- või kolmemastiline suur purjelaev ning millega oli võimalik purjetada igasuguse tuulega (ka vastutuulega). Hispaanlased ja portugaallased, kes olid tolle aja suurimad meresõitjad, olid õppinud merel navigeerima ning olid juba avastanud palju uusi väikseid saari Atlandi ja Vaikses Ookeanis. Euroopas oli palju julgeid meremehi, kes julgesid ookeanil purjetada ja suurel hulgal rüütleid, kes olid peale rekonkista lõppu töötuks jäänud ning keda sai kasutada uute avastatud maade vallutamiseks.
Sõru sadam sai tunnustuse kui parim väikesadam. 5.Vaatamisväärsused 5.1 Sõru sadam Sõru sadam on ühenduslüli Eesti kahe kõige suurema saare - Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Laevu mahub sadama sisekai äärde kuni 35, vastu saab võtta laevu pikkusega kuni 40 m ja süvisega kuni 3m. Suveperioodil töötavad sadamakõrts ja majutus ning paadikuuris toimuvad kontserdid, lähedal on ka 1939.aastal valminud puust kolmemastiline purjelaev Alar. Sõru Merekeskuses koondab endasse mitmeid erinevaid merendusega soetud huviobjekte: vanade purjelaevade restaureerimise hall, merekultuuri muuseumi ja ka sadamahoone. Muuseumihoones asub kohaliku merekultuuri püsiekspositsioon, erinevad näitused ja ruumid seminaride ja konverentside korraldamiseks. 5.2 Emmaste kirik Pühale Immanuelile pühendatud luteri kirik on tehtud kivist ja seda hakati ehitama 1866.a
teenendamine. Laevatee viib Sõrust Saaremaale Leisi valda Triigi sadamasse. Sõru sadama kanal on kodusadamaks 1939.aastal ehitatud kolmemastilisele purjelaevale ,,Alar". Lagunenud mootorpurjekal on lastiks mälestused hiiu meeste merenduse hiilgeajast, laiemas mõttes on seal aga kogu rahva keerukas saatus. Kohalike oma kätega ehitatud laev on sõitnud merd eri nimede ja lippude all. 1998. aastal toodi teenekas merekündja ühe dollari eest tagasi koju. Kolmemastiline mootorpurjekas "Ernst Jaakson" ("Alar") on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. Päeva viimaseks peatuspaigaks ning ühtlasi ka ööbimiskohaks on Kõpu poolsaar. Kõpu poolsaar asub Hiiumaa lääneosas ning on Hiiumaa üks vanemaid osi. Poolsaare teljeks on ligi 8000 aastat tagasi merest tõusnud moreenkõrgendik, mis ulatub Tornimäel kuni 68 eetrini üle merepinna. Sellel kohal asub Kõpu tuletorn, mis on ehitetud 16.sajandi algupoolel ja on üks maailma vanimaid tegutsevaid majakaid.
võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati islamiusuliste käest tagasi Pürenee poolsaar, kus oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu
Põhjused: India oli kuulus oma vürtside poolest. Hinnalised kaubad liikusid teel Indiast Euroopasse käest kätte. Iga kaupmees võttis vaheltkasu, seetõttu muutusid kaubad väga kalliks. Vanasti arvati, et Idamaad olid erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti leida mereteed, mis viiks neid otse Indiasse. Esmalt hakkasid selle otsinguga tegelema portugallased ja hispaanlased. Maadeavastuste jaoks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laevatüüp kerge ja kiire kolmemastiline karavell. Avastused: · Henrique Meresõitja organiseeris väsimatult pikki meresõite Aafrikasse. Ise ta nendel reisidel ei käinud, küll aga andis raha, koolitas meremehi ja kogus merekaarte. Aastal 1488 jõudsid nad Aafrika lõunatippu. Selle ristisid nad Hea Lootuse neemeks · Aastal 1497 asus Portugalist teele neli laeva Vasco da Gama juhtimisel. Ta lootis leida meretee Indiasse. 22.mail aastal 1498 jõuti Indiasse. Nad ostsid soodsalt vürtse ja kalliskive
kulda. Kullajanu ja soov pääseda ligi sealsetele vürtsidele ning luksuskaupadele ajasidki eurooplasi rasketele ja ohtlikele avastusretkedele. Indiasse viiva meretee otsinguga hakkasid esmalt tegelema portugallased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laevatüüp kerge ja kiire kolmemastiline laevatüüp karavell. 5. sajandil jõuti ka sellega lõpule, et Pürenee poolsaar vallutati islamiusuliste käest tagasi. Hispaania ja portugali rüütlid, kes olid põlvest põlve sõdinud muhameedlaste vastu, jäid nüüd tegevuseta ja olid meeleldi valmis osalema retkedel väljaspool Euroopat. 15. sajandi esimesel poolel valitses portugali prints Henrique Meresõitja. Oma hüüdnime sai ta seetõttu, et organiseeris väsimatult piki aafrika läänerannikut lõunasse saabuvaid mereretki
Kahvelkuunareid ehitati mitmes mõõdus, purjekas “Iris” kuulub selle klassi väärikamate esindajate hulka. Pikkust jagub tal tervelt 30 meetrit, laiust 6,4 meetrit ning süvis ulatub 2.5 meetrini. Purjepinda on kahe purje peale kokku 226 ruutmeetrit. Juhuks kui tuult ei jätku on laeva külge kinnitatud ka 210 hobujõuline Scania TD mootor. Aluse veeväljasurve on 130 tonni ning pardale võtab “Iris” kuni 36 reisijat. Ernst Jaakson -35 meetrit pikkune 8 meetrit laiune kolmemastiline mootorpurjekas on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. See väärikas laev ehitati vahetult enne Teist Maailmasõda, aastatel 1937-39 Hiiumaal Õngu küla rannakoplis. Alguses vedas laev Loksalt telliseid Saaremaa randa Jaagurahule ning palke saartelt Tallinna, kuid suurema osa oma noorusest veetis ta välismaal. 1998. a. pukseeriti laev Taanist tagasi Hiiumaale. - Laevameister Peeter Himmist ning sepasellid kutsuti Saaremaalt, sealt toodud ka ehituspuit
annaabi.ee 
