Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe. Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime muretsemiseks ei ole vaja teha muud, kui lihtsalt risoom välja kaevata. Naistesõnajalal on
Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega. Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus. Ägeda mürgistuse ravi Maoloputus ja aktiveeritud süsi Forsseeritud diurees ja hemosorptsioon Sümptomaatiline ravi: bensodiasepiinid, krambivastased ained, antiarütmikumid Harilik mürkputk (Cicuta virosa) 50 120 cm kõrgune taim. Vars sile ja õõnes, lehed kaheli- või kolmelisulgjad, saagja servaga. Risoom on jäme, muguljas, sügisel õõnes,kambriteks jaotunud. Valged õied on koondunud paljude kiirtega liitsarikaks. Õitseb juulis ja augustis. Suhteliselt haruldane taim, kasvab märgades kohtades järvede ja jõgede ääres ning soostunud aladel. Harilik mürkputk Sisaldab väga mürgiseid parasümpaatilist närvi- süsteemi kahjustavaid aineid tsikutooli ja tsikutoksiini. Tsikutoksiin on ka tugev GABA retseptori agonist.
kompvekkidele ja hambapastale. Piparmündi teed saab ka kasutada ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja ka vähese menstruatsiooni puhul. Piparmündiõli tarvitatakse valuliku hemorröa raviks. Ka seenhaiguste vastu aitab piparmünt 2.2 Kummel Teekummel (Chamomilla recutita) on üheaastane kahekojaline tohttaim korvõieliste sugukonnast kummeli perekonnast. Teekummel kasvab 15-40cm kõrguseks. Pikad ja kitsad lehed on kaheli-või kolmelisulgjad. Õied on koondunud pööristesse. Õõnes õiepõhi on paisunud ja soomusteta. Õie ääres paiknevad õielehed on valged, seest on kollane. Ta kasvab harilikult inimasustusega aladel kõikjal Euroopas ja Aasia parasvöötmes. Ta on laialt sisse talutud Põhja-Ameerika ja Austraalja parasvöötmesse. Kummeli idandid vajavad ellujäämiseks avatud pinnast. Seetõttu kasvab ta teede lähedal, prügimägedel, jäätmaadel ja põldudel, sageli umbrohuna
köögivilja maitsestamiseks ning ka õunakoogis. Värsked lehed on maitsvaks lisandiks salatites ja suppides. Seda on kasutatud ka verepuhastusvahendina ja reumast vaevatud liigeste määrimiseks. Värske koriander sisaldab rohkesti C- vitamiini. Maitseainena kasutatavad, küpsetatud koriandriseemned, meenutavad apelsini. Üheaastane koriander pärineb Vahemere idapoolse ranniku ja Väike-Aasia aladelt. See kasvab umbes 25-60 cm kõrguseks. Taime ülemised lehed on kaheli- või kolmelisulgjad. Alumised lehed meenu-tavad peterselli, see ongi vist põhjuseks, et taime kutsutakse vaese mehe peterselliks. Õied on väikesed, valged või punakad. Kasutamine: Liha- , riis- ja köögiviljaroogades, salatites, suppides, marinaadides küpsetistes, sokolaadis.
..5 (6) kileja äärisega lehekesest, need on alusel laienenud ja omavahel kokku kasvanud. Õitseb juuni teisest poolest augustini. Putuktolmleja. Kaksikseemnis on peaaegu kerajas, külgedelt Vili pisut lapik, osaseemnis viie kõhretaolise lainja ribiga, paljas, pikkus üle 3 mm. Paljad pehmed kolmelisulgjad liitlehed, üldkujult kolmnurkjad. Alumised õõnsatel rootsudel, ülemised peaaegu rootsutud. Alumised lehed suured: pikkus 30...60 cm, laius kuni 40 cm, Leht viimase järgu sulglehekesed sügavalt lõhestunud, teritunud tipuga, vahel valkja ogatipuga. Ülemised lehed väiksemad, vähem jagunenud, lühikese
Täpiline surmaputk on sarikaliste sugukonda kuuluv ja surmaputkede perekonda kuuluv mürktaim. Taime nimi viitab sellele, et tegu on väga mürgise taimega ning parem on kokkupuudet sellega vältida. Täpilise mürkputke meelispaikadeks on prahipaigad, elamute ümbrused, teeservad aga ka mererannikud, lamminiidud ja metsaservad. Taim kasvab 60- 150cm kõrguseks ja täpilise mürkputke vars on seest õõnes. Lehed on kolmnurksed ja sageli kokkukasvanud, allapoole kaldu. Lehed on kaheli-või kolmelisulgjad ja hallikasrohelist värvi. Õied on valged ning levitavad ebameeldivad lehka. Need taimed, mis on kasvanud varjulisemas kohas, on üldjoontes mürgisemad kui need, mis on kasvanud otsese päikesevalguse käes. Kuivatamisel taime mürgisus väheneb. Mürgisus võib lõppeda halvatuse, hingamishäirete ja surmaga hingamislihaste halvatuse tagajärjel. Kõige mürgisem on juur, mida sageli aetakse segamini mädarõika või pastinaagiga. Taimemahlal on tuimestav toime.
Viljad- kolmepesaline kupar, KOLMTIIVAK Tripterygium Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse vähe, Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad, suured, lihtlehed Õied- suurtes tipmistes pööristes, väikesed, viietised Viljad- kolmetiivalne, üheseemneline ARAALIA Aralia 1 Mullastik- Niiskus- Valgus- varjutaluv Haljastusväärtus- väga dekoratiivne Puu võra- Lehed- heitlehised, kaheli kuni kolmelisulgjad, vahelduvad liitlehed Õied- valged, väikesed, pööristes Viljad- 2-5 seemneline väike marjataoline luuvili VAHTRALEHIK Kalopanax Mullastik- värskeid viljakaid muldi Niiskus- Valgus- varjulises Haljastusväärtus- omapärane ja dekoratiivne Puu võra- Lehed- 5-7 hõlmased, suured, meenytavad vahtra lehti, pealt läikivad tumerohelised, sügisvärv kuldkollane Õied- 10-20 cm läbimõõduga, kerajas sarikas õisikus, kollakasvalged Viljad- väikesed, kerajad, mustad, 2 luuseemnega
koondunud sarikõisikutesse. Vili koosneb kahest piklikust seemnest. Aedkoriander Aedkoriandri peen vars on Aedkoriander on roheline, Mereandide, lihatoitude ja 20-60 cm kõrgune. Alumised õied valged või roosakad ja küpsetiste maitsestamiseks. lehed tavaliselt sulglõhised, valminud seemned on ülemised kaheli- või kollakaspruunid. kolmelisulgjad. Vili on kerakujuline laguvili. Meliss Melissi erinevate liikide Taime varred ja lehed on Riisi, kala ja varred on kandilised, lehed rohelised, õied kas kollased puuviljasalatite asuvad vastakalt ning on või valged. maitsestamiseks. reeglina südajad või ovaalsed. Rosmariin Rosmariini lehed on nahkjad, Värsked lehed on Pastaroogade, kala ja liha
algul. • Vahekaugusega 20 x 20 cm. • Ürti kogutakse täisõitsemise ajal. • Suve jooksul tavaliselt 2 saaki. • Seemnete idanevus säilib 2...3 aastat. 18. AEDKORIANDER • Lad. Coriandrum sativum Botaaniline iseloomustus • Sarikaliste (Umbelliferae) sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kõrgus 20...60 cm. • Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. • Alumised lehed tavaliselt sulglõhised, ülemised kaheli- või kolmelisulgjad. • Õied valged, õitseb juunis- juulis. • Vili kerajas. Ajaloost • Koriander oli tuntud juba antiikrahvaste seas 1000 a. eK. • Eeterlikke õlisid sisaldavate taimede seas esikohal. Kasvatamine • Kasvatatakse maitse-, õli- ja ravimtaimena. • Enamasti otsekülv avamaale aprilli lõpul, mai algul. • Kasvatamiseks sobib lubjarikas, liivane pinnas ja päikesepaisteline kasvukoht.
KOIROHI Artemisia absinthium Korvõielised (Asteraceae) Botaaniline iseloomustus püstine, hästi lehistunud 50 100 cm kõrgune rohttaim VARS alaosas puitunud, ülaosas harunenud, püstine, hästi lehistunud, siidviltjas LEHT pealt hallikasvalkjad või rohekad, alt valged. Ülemised lehed on lihtsulgjad, alumised kaheli- või kolmelisulgjad ÕIS kahvatukollane, õied asuvad kerajates longus korvõisikutes SEEMNED Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidi munajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris. Ajalugu Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina
annaabi.ee 
