Sprindimitmevõistluses sprinterid uisutavad 500 m ja 1000 m. Kahepäevasel võistlusel uisutatakse mõlemad distantsid kaks korda läbi. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10000 m. Lisaks senisele viiele distantsile on kiiruisutajatel 2006. aasta Torino olümpiamängudel kavas veel kuueski medaliala võistkonnavõistlus. Kolmeliikmelised võistkonnad selgitavad medaliomanikud nii meeste kui naiste seas. Uut ala on tänavu MK-sarja etappidel juba katsetatud. Programmi laiendamisest teatas 27. veebruaril 2004 Rahvusvaheline Olümpiakomitee. 2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m. Lühirajauisutamine ehk short track koosneb naistel 500, 1000 ja 1500 m distantsist, ning 3000 m teatesõidust. Mehed võistlevad 500, 1000 ja 1500 m ning 5000 m teatesõidus. Kiiruisutamise treening
võistlustel võitis Eesti teatemeeskond - Valeri Zelentsov, Arvi Oks, Heino Tsernjavski ja Rein Tikk - 4 x 10 km teatesuusatamises pronksmedali. Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis. 1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus
starditakse koos. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10000 m. Lisaks senisele viiele distantsile on kiiruisutajatel 2006. aasta Torino olümpiamängudel kavas veel kuueski medaliala - võistkonnavõistlus. Kolmeliikmelised võistkonnad selgitavad medaliomanikud nii meeste kui naiste seas. Uut ala on tänavu MK-sarja etappidel juba katsetatud. Programmi laiendamisest teatas 27. veebruaril 2004 Rahvusvaheline Olümpiakomitee. 2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m. Lühirajauisutamine koosneb naistel 500, 1000 ja 1500 m distantsist ning 3000 m teatesõidust. Mehed võistlevad 500, 1000 ja 1500 m ning 5000 m teatesõidus.
kolinud täiskasvanud lapsed. Keskmise leibkonna suuruse vähenemine Euroopas on põhjustatud üheliikmeliste leibkondade ja ühepereleibkondade arvukuse suurenemisest (lisaks ka leibkonna laste arvu vähenemisest). Loenduse tulemused näitavad, et enamuses riikides on suurem osa leibkondadest ühe- või kaheliikmelised. Eesti koos Põhjamaadega kuulub esimesena nimetatute hulka. Eesti leibkondadest 40% on ühe- ja 29% kaheliikmelised, kolmeliikmelised leibkonnad moodustavad vaid 16% kõigist leibkondadest. Suurima osa kõigist ühepereleibkondadest moodustavad kõikides riikides abielupaarid. Näiteks Küprosel, Kreekas ja Maltal on abielupaare üle 80%, Eestis ja Lätis vaid üle 50% ühepereleibkondadest. Üldiselt võibki öelda, et Lõuna-Euroopa traditsioonilisemates riikides on kõrgem abielupaaride osatähtsus ja vabaabielude ning muude kooseluvormide levik iseloomustab pigem Põhjamaid.
Kohtud lahendavad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad järelvalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu Halduskohtu tööpiirkonda kuulub Tartu Kohtumaja ja Jõhvi Kohtumaja. Kahes halduskohtus kokku tegutseb 27 kohtunikku, nendest 18 kohtunikku Tallinna Halduskohtus ja 9 kohtunikku Tartu Halduskohtus.
Tsernjavski ja Rein Tikk - 4 x 10 km teatesuusatamises pronksmedali. Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 15 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis. 1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus
Euroopa Ühenduse Kohtu puhul on vastupidi, riik valib, nõukogu kinnitab. · Kohtunikke võib tagasi valida. · Konventsiooni osapooled tunnustavad kohtu jurisdiktsiooni ning võtavad kohustuse täita kohtu lõplikke otsuseid igas asjas, milles nad on osapooled. Mitte nagu Aafrikas, et oled osapool, aga pole nõus, et sinu vastu esitatakse kaebus. · Kohus on jagatud sisemiselt jagatud 4-ks sektsiooniks. · Iga sektsiooni sees moodustatakse kolmeliikmelised komiteed, mis peavad esimesena otsustama kaebuse vastuvõetavuse üle. · Rotatsiooni korras moodustatakse sektsioonides seitsmeliikmelised kojad, mis arutavad konkreetseid kohtuasju. · Lisaks neile on kohtus ka kogu koosseisu põhjal moodustatud 17-liikmeline suurkoda, mis lahendab kõige olulisemaid asju ja apellatsioone. · Koja või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik. Kohtusse saab kaebuse esitada:
traditsiooni kohaselt kippusid eesnimed ja sellele vastavalt isanimedki korduma. 4. aprillil 1921 võttis valitsus vastu seaduse Petserimaa ja Narva taguste valdade elanikkude perekonnanimede kohta (RT 1921, 26, 21). Seal alaliselt elavad Eesti kodanikud, kel puudus perekonnanimi, pidid selle võtma siseministri määratud tähtajal ja korras. Valitsuse täiendava määrusega (RT 1921, 58) seati tähtajaks 1. jaanuar 1922. Nimede andmiseks moodustati kolmeliikmelised komisjonid valdades ja Petseri linnas siseministeeriumi esindajate juhtimisel. Üle 18aastased kodanikud pidid seatud tähtaegadel ilmuma komisjonide ette omale nime valima. Seaduse eirajatele nimi määrati. Petserimaal töötasid komisjonid 19. sept 29. dets 1921, andes kokku 50 234 isikule 8654 perekonnanime (Postimees 8.02.1922, Vaba Maa 20.01.1922). Narva-tagustes valdades algas töö 10. jaanuaril 1922 (Postimees 11.02.1922).
annaabi.ee 
