Saksamaa sissetungiga Poolasse. 17.sept sisenes Poolasse ka Punaarmee. Septembri lõpuks oli asi otsustatud ning poolakatel tuli alla anda.NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati, selle alada jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ninh Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri. 4.LÄÄNERINNE- SÕDA EUROOPAS 1939-1940 1939.a lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu(Talvesõda). Soomlastel õnnestus küll säilitada iseseisvus,kuid pärast kolmekuulist sõda pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse. 1940. a-l okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.Need alad liideti samuti NSVL-ga. 1940 kevadel vallutas Saksa armee ära Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi.Seejärel võtsid sakslased ette Prantsusmaa ning Itaalia astus Saksamaa poolel sõtta. 1941.a suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki,kus kehtestati range okupatsioonireziim. 5.NSVL- SAKSA SÕDA 1941-1945
sept. 1939. Saksamaa tungis Poolasse 3.sept kuulutasid ka Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. sept. Sisenes ka NSVL Poolasse. Kuu lõpuks oli Poola vallutatud ja riik jaotatud Saksamaa ning NSV Liidu vahel. NSVL ja Saksamaa sõlmisid sõprus- ja piirilepingu Sõjategevuse laienemine 1939 novembri lõpus alustas NSVL sõda Soome vastu. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid loovutama Karjala maakitsuse peale kolmekuulist sõda. 1940 okupeeris NSVL ka Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas ka Saksamaa uuesti sõjategevust. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holllad. Seejärel alustati pealetungi Prantsusmaale. Nüüd alustas Saksamaa pool sõtta ka Itaalia. 22. juunil 1940 kirjutati Compiegne'i metsas alla Saksa-Prantsuse vaherahule. Prantsusmaa oli alistatud. Vaherahuga mitteleppinud prantslased ees otsas kindral Charles de
aastal lõppeski tema karjäär kunstikaupmehena. Religiooni pooldamine Edasi asus 23-aastane Vincent palgata tööle Inglismaal, esmalt Ramgate'is abiõpetajana ja siis metodisti abina Middlesexis. Toetas tema missiooni ,,edaspidi kõikjal pühakirja kuulutada." Vanemad otsustasid Vincenti religioossele kutsumusele suuremat tuge pakkuda ja saatsid ta sugulaste abiga Amsterdami ülikooli teoloogiat õppima. Aasta pärast jättis ta paraku aga õpingud pooleli. Brüsseli misjonäride kooli kolmekuulist koolitust ei suutnud oma suureks pettumuseks läbida ning tagasi koju jõudes, oli ta veendunud, et on tõeline hädavares. Jutlustaja töökoht Borinage'is tõotas talle ummikust väljapääsu. Vincenti fanaatiline võime inimestele kaasa elada, kohati enesepiinamiseks kasvav ohverdamisvajadus ning püüdlus elada Kristuse eeskujul elada ilma omandita, põhjustas konflikte kirikujuhtidega ja tingis viimaks tema vallandamise ,,preesterkonna väärikuse õõnestamise." tõttu
Pärast kolme nädalat kõva võitlust astus president Luiz Pereira de Souza tagasi ja Vargas sai absoluutse võimu ajutise presidendina. Püüdega vähendada riigi majanduse koormamist vähendas Vargas kohvi tootmist, otsis ja hävitas laojääke. Kulud tõid selle programmi järgi kaasa süvenenud valitsuse finantsprobleemid. Brasiilia sõltus nüüd välisvõlgadest. 1932. aastal surus Vargase võim São Paulos maha hirmuäratava vastuhaku pärast peaaegu kolmekuulist laialdast sõjategevust. Vargas rahustas enamuse poliitilistest rahutustest Brasiilias kutsudes kokku konstitutsioonilise assamblee 1933. aastal. Teiste joonte seas, mis1934. aasta põhiseaduses esile olid tõstetud olid ka osariikide piirangute kaotamine, naiste valimisõiguse tagamine, tööliste sotsiaalse turvalisuse tagamine ja tulevaste presidentide valimine kongressi poolt. 17. juulil valiti Vargas presidendiks.
Mintzbergi teooria järgi on Rakvere Maksimarketi juhatajale omased nii suhtlus-, info kui ka otsustamisega seotud rollid. (Joonis 4) Joonis . Juhi rollid Mintzbergi järgi 1.9 Töötasu ja hüvitamissüsteem Rakvere Maksimarketis on töötajate töötasu tavaliselt antud kuupalgana. Kui töötaja ei tööta nii palju tunde, kui kuu normtunnid ette näevad, siis arvutatakse kuutasust normtundide abil tunnipalk ja korrutatakse see töötatud tundide arvuga. Kuna ettevõtte kasutab kolmekuulist summeeritud tööaega, siis normtunnid peab töötaja kokku saama kolmanda kuu lõpuks. Hüvitistest kasutatakse ettevõttes peamiselt boonust, mida jagatakse, kui ettevõttel on kuu kasumilävend ületatud. Boonust makstakse poolteist kuud hiljem ehk siis novembrikuu boonust jagatakse jaanuaris. Teiseks hüvitiseks on jõulupreemia, mida makstakse aasta jooksul korralikult töölkäivatele töötajatele. Meie arvates on Rakvere Maksimarketil vähe hüvitisi. Kuna töötasu on mõne teise
Moskva püüdis esialgu jätta muljet, nagu oleks Soomes käimas kodusõda, et saada enda poolele 1918. 3 aasta kodusõjas punaste poolel võidelnud soomlasi. See samm aga ei andnud oodatud tulemusi. Soomlased jäid ühtseks, ning rahvusvahelise avalikkuse suhtumine väljendus selles, et Nõukogude Liit kui agressor visati 14. detsembril 1939 Rahvasteliidust välja. Pärast kolmekuulist positsioonisõda hakkas Moskva mõistma, et oma vägede hulka rindel märkimisväärselt suurendamata ei suudeta Soomet okupee- rida. Samas kurnas sõda Nõukogude Liitu märksa rohkem kui oli arvestatud. Talvesõja jooksul hakkas muutuma ka Saksamaa suhtumine, kes kartis Suurbritannia sõjalist aktiviseerumist Põhjalas ja soovitas tungivalt sõjategevuse Soomes lõpetada. See lõi tingimused rahulepingu sõlmimiseks, mis sai teoks 13. märtsil 1940 Moskvas
nädalat. Üldiselt teeb ministrite nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, Euroopa Parlament peab aga eelnõu heaks kiitma antud häälte enamusega. Kui aga ei nõukogu ega ka Euroopa Parlament eelnõud kuue nädala jooksul heaks ei kiida, lükatakse ettepanek automaatselt tagasi. Kolmekuulist ja kuuenädalast ajapiirangut võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada maksimaalselt vastavalt ühe kuu või kahe nädala võrra. 34. Institutsioonide rollid otsustusprotsessis (van Schendelen) Esmane õigus aluslepingud Teisesene õigus määrused, mis tulenevad aluslepingust Delegeeritud õigus komitoloogia tehtud seadused/määrused EL otsustusprotsessi 3 institutsiooni: EL parlament, EL nõukogu, Euroopa Komisjon. Kehtib kvaliftitseeritud
nõukogu kui ka Euroopa Parlament. Kui saavutatakse kokkulepe, on nõukogul ja Euroopa Parlamendil eelnõu vastuvõtmiseks aega kuus nädalat. Üldiselt teeb ministrite nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, Euroopa Parlament peab aga eelnõu heaks kiitma antud häälte enamusega. Kui aga ei nõukogu ega ka Euroopa Parlament eelnõud kuue nädala jooksul heaks ei kiida, lükatakse ettepanek automaatselt tagasi. Kolmekuulist ja kuuenädalast ajapiirangut võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada maksimaalselt vastavalt ühe kuu või kahe nädala võrra. 14. Seadusandlike aktide liigid Määrus (Regulation) tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Direktiiv siduv saavutatava tulemuse osas, vorm ja meetod liikmesriigi valida. Otsus tervikuna siduv adressaadile. Üldised põhimõtted:
annaabi.ee 
