Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Kellelt see on?" küsis Schulz. ,,Härra Mauruselt? Mis võib härra Maurus minule kirjutada, ma
olin temaga ju alles eile koos."
Ta avas oma närviliste sõrmedega kirja ja luges.
,,Teate, mis kiri see on?" küsis härra Schulz Indrekult. ,,Härra Maurus ütleb mulle mu tunnid üles
ja näete, siin on mu viimane tasu. Aga kas teate, härra... härra... vabandage, kuis on teie
lugupeetud nimi? Nimedeks pole mul annet, pole olnud kogu eluaeg. Isegi pruut jättis mu maha,
sest kolmekuise kihluse järele ei suutnud ma tema nime meeles pidada. Sa mõtled teiste peale,
sellepärast ei jää sul minu nimi meelde, ütles ta. Sul on ainult see saksa keele grammatika,
sellepärast, ainult koopula! Tema oli nimelt venelane ja mina õpetasin temale saksa keelt. Minu
naine pidi ju saksa keelt mõistma või mis teie arvate? Tol korral elasin ma Samaaras, juba siis
ei jäänud mul nimed meele ja ei jää tänapäevani. Sellepärast, kui lubate, tähendan, teie auväärt
annaabi.ee 
