kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva. Üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. *Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps al. 7 laktatsioonipäevast. *Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta. *Kinnijäetud lehmadel mõõdetakse piimakogust juhul, kui neid lüpstakse veel regulaarselt 1 kord päevas. Kontroll-lüpsi läbiviimis meetodid: *Standrardkontroll-lüps: tehakse 24h jooksul kõikidelt lüpsikordadelt. Kahekordsel lüpsil alustatakse õhtusest ja kolmekordsel lüpsil lõunasest lüpsist. Kontrollpäevaks loetakse see kuupäeva, millal tehti esimene kontroll-lüps. *Vahelduv-kontroll lüps: kahekordse lüpsiga farmides, üks kord 24h jooksul lüpsiproov. *Kontroll-lüpsi lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil: *Kontroll-lüps lüpsirobotiga: Kontrollpäeval ühendatakse kontroll-lüpsi läbiviimiseks vajalik seade 16 tunniks lüpsirobotiga PIIMA ORGANOLEPTILINE HINDAMINE-värvus, lõhn, maitse, konsistents
Laktatsioonikõver nim laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut. Poegimisvahemik 320-365päeva, laktatsiooniperiood 260-305 p, uuslüpsi p 40-82p,tiineltlüpsip, kinnisp 50-60p,tiinusperiood 283 p. Piimajõudluse arvestus: hinnatakse piimatoodangu,piima rasva- ja vaalgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Kontroll-lüpsid tehakse 1 kord kuus. Kontroll-lüpsi meetodid:standardkontroll-lüps,vahelduv kontrolll.,lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil, lüpsirobotiga. Veiste märgistamine ja nudistamine. Vasikas märgistatakse 20.päeva jooksul. Vajalik:registr jõudlusandmeid,eristada looma tesistest,tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus, veterinaartõendi õigsus,venduda, kas müüdavad piima ja lihasaaduse pärinevad tervelt loomalt. Karjakontroll algdokumentidesse: sünni-või karjatoomise kuupäev, märgistamine,põlvnemine,seemendamise ajad,poegimise ajad vasika sugu ja sünnimass,piimatoodang,piimarasva-ja
26. Piimajõudluse arvestus Piimajõudlust arvestatakse kirjapildis:305-7000-4,2-280-3,0-210-490 s.t. 305 päevase laktatsiooni piimatoodang -7000 kg , rasva protsent 4,0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil: a)standardkontroll-lüps b)vahelduvkontroll-lüps c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil d)kontroll-lüps lüpsirobotiga. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima. 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Sündinud vasikas peaks märgistama 20päeva jooksul. Märgastamata loomi ei tohi karjat välja viia.Vasikad on soovitav nuudistada 3-6nädala vanuselt kui sarvealged on pähklisuurused. 30
Samuti toimib piimatoodangule negatiivselt söötmises toimuvad järsud muutused. Eriti kiiresti reageerivad igasugustele muutustele suurtoodangulised lehmad. Seda tuleb piimakarjakasvatajal alati arvestada. Ka lüpsikordade arv mõjutab piimajõudlust. On leitud, et kolmekordse lüpsi korral on piimatoodang kuni 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. Lüpsikordade arvu piirab majanduslik tasuvus. Iga lüpsikord on seotud masinate ja tööjõu kuluga, mis võib olla suurem kui kolmekordsel lüpsil enamtoodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline, mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. 20. PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS vajalik: tõuaretuseks,loomade tervise (eriti udara tervise) ja söötmise hindamiseks, piimatootmise tasuvuse selgitamiseks, teaduslikuks uurimistööks.Piimaj
Samuti toimib piimatoodangule negatiivselt söötmises toimuvad järsud muutused. Eriti kiiresti reageerivad igasugustele muutustele suurtoodangulised lehmad. Seda tuleb piimakarjakasvatajal alati arvestada. Ka lüpsikordade arv mõjutab piimajõudlust. On leitud, et kolmekordse lüpsi korral on piimatoodang kuni 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. Lüpsikordade arvu piirab majanduslik tasuvus. Iga lüpsikord on seotud masinate ja tööjõu kuluga, mis võib olla suurem kui kolmekordsel lüpsil enamtoodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline, mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. 20. PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS vajalik: tõuaretuseks,loomade tervise (eriti udara tervise) ja söötmise hindamiseks, piimatootmise tasuvuse selgitamiseks, teaduslikuks uurimistööks.Piimaj
Üldistamise põhifaktoriks on kaardi suunitlus, mõõtkava ja piirkonna iseärasused. Eeskätt näidatakse kaardil need objektid, mis vastavad suunitlusele. Nt adminkaartidel näidatakse kindlasti adminpiirid ja keskused. Reljeefi ei näidata üldse. Hüdrograafiast näidatakse ainult suurimad jõed ja need, mis ühtivad piiridega. Mõõtkava vähenedes jäetakse kõrvale väiksemad joon-ja pindobjektid. Allesjäetud joonobjektid ja pindobjektide kontuurid sirgestatakse (õgevendatakse). Nt kolmekordsel mõõtkava vähendamisel tuleb juba küllalt palju üldistada. Arvestades piirkonna iseärasusi, kujutatakse nt kuivade alade kaartidel ka kõige väiksemad jõed ja järved ja ka kaevud. Rikkaliku hüdrograafiaga aladel võib aga mõned väiksemad jõed ja järved kujutamata jätta. Asustamata aladel nt ka üksikud jahionnid (hütt), aga tihedalt asustatud aladel võidakse välja jätta väikesed asulad. Mida vähem on andmeid, seda üldistatumalt tuleb piirkonda kujutada.
27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Kontroll-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Lisaks piimakoguse mõõtmisele võetakse iga lehma piimakogusest igal lüpsikorral piimaproov sisaldusainete (rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu) määramiseks. Proov võetakse vahetult pärast lüpsi hoolikalt segatud piimast. Kontroll-lüpsi lehed ja proovikastid viiakse analüüsimiseks ja andmetöötluseks Jõudluskontrolli Keskusesse (JKK). 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29
juhtudel on võimalik määrata tõeline orbiidi kuju [Kaaslase orbiit peatähe suhtes.], ning see osutub alati ellipsiks, mille ühes fookuses on peatäht; pealegi osutub neil juhtudel õigeks ka teine Kepleri seadus (ristliikumise kiirus on pöördvõrdeline kaugusega peatähest). On näidatud matemaatiliselt, et niisugune liikumise seadus on mõeldav ainult külgetõmbava tungi puhul kaksiktähe komponentide vahel, mis on pöördvõrdeline kauguse ruuduga (näit. kolmekordsel kaugusel kahaneb tung 3X3 = 9 korda) ja mis täpselt vastab Newtoni gravitatsiooni seadusele. Olgugi et vaatluste ajavahemiku lühiduse tõttu on võimalik uurida orbiidiliikumist vaid mõnedes, eriti lähedal asuvates süsteemides [Muidugi, kiire orbiidiliikumisega süsteeme leidub kõikjal, kuid et nende süsteemide komponendid peavad asmna üksteisele võrdlemisi ligidal (alla 30 astr. ühikut), siis suurelt kauguselt
Samuti toimib piimatoodangule negatiivselt söötmises toimuvad järsud muutused. Eriti kiiresti reageerivad igasugustele muutustele suurtoodangulised lehmad. Seda tuleb piimakarjakasvatajal alati arvestada. Ka lüpsikordade arv mõjutab piimajõudlust. On leitud, et kolmekordse lüpsi korral on piimatoodang kuni 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. Lüpsikordade arvu piirab majanduslik tasuvus. Iga lüpsikord on seotud masinate ja tööjõu kuluga, mis võib olla suurem kui kolmekordsel lüpsil enamtoodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline, mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. 3.9.3. PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS Piimajõudluse andmed on vajalikud: 1) tõuaretuseks 2) loomade tervise (eriti udara tervise) ja söötmise hindamiseks
i =1 siis piirväärtust I nimetatakse funktsiooni f kolmekordseks integraaliks üle piirkonna E . Tähistus: fdV , f (P )dV , f (x, y, z )dxdydz E E E Piirkonna E ruumala arvutamine: n dxdydz = lim V (Ei ) = V (E ) , kus V (E ) on piirkonna E ruumala. ( f (x, y, z ) = 1 ) E 0 i =1 Kolmekordsel integraalil kehtivad aditiivsuse, lineaarsuse ja monotoonsuse omadused, mis on analoogsed kahekordse integraali vastavate omadustega. Omadus (keskväärtusteoreem): Kui funktsioon f on pidev kinnises tõkestatud sidusas piirkonnas E , siis leidub punkt Q E nii, et f (P )dV = f (Q )V (E ) . E 2. Kolmekordse integraali arvutamine
Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge"haige". Kontroll-lüpsi läbiviimine toimub kahel meetodil: Standardkontroll-lüps - kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil kõigil 24 tunni jooksul toimuvatel lüpsikordadel. Kontroll-lüpsiga alustatakse kahekordsel lüpsil õhtusest ja kolmekordsel lüpsil lõunasest lüpsist, kusjuures kontrollpäevaks märgitakse kuupäev, millal tehti 26 KALAKASVATUSE ERIALA esimene kontroll-lüps. Iga lehma piimatoodang määratakse ning piimaproov võetakse igal lüpsikorral. Kahekordsel lüpsil võetakse proovipudelisse igal lüpsikorral 20 ml piima, kolmekordsel lüpsil 15 ml piima.
1 1 x xy 1 x y 2 1 x1 x 4 1 3 2 dy dx 24 dx 720 1. 39 10 0 0 0 Kolmekordsel integraalil on analoogilised omadused kahekordse integraaliga. Kehtib ka analoogiline teoreem kolmekordse integraali arvutamiseks kolmikintegraali abil Teoreem 7. b 2 x 2 x,y f x, y, z dxdydz f x, y, z dz dy dx a 1 x 1 x,y V
annaabi.ee 
