...................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................................................7 3.2 RPM....................................................................................................7 3.3 Wechsleri intelligentsusskaalad..............................................
Nt: muusikud 6.Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks:1.Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. 2.Isikusisene intelligentsus seondub inimese endaga- oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ning eristamisega. Gardner analüüsis igat intelligentsustüüpi eraldi, lähtus sellest, et inimene, kes on andekas ühel alal, ei pruugi olla seda teisel alal. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria( Robert Sternberg) 1.Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2.Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Me peame probleemi analüüsima hoolikalt, enne kui leiame sobiva lahenduse. Korduvad
.... 8 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test...........................................................8 3.4 IQ 8 3.5 Testide tulemused.........................................................................................................9 4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD..................................................................................12 4.1 Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi...................................................................12 4.2 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria........................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS
.............................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..................................................... 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE..........................................................................7 3.1 Testide usaldusväärsus......................................................................................... 7 3.2 Testide eetiline pool............................................................................................. 7 3.3 Binet'-Simoni test............................................
toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork Ta oli Eesti pedagoogikateadlane, kes kohandas aastatel 1933-1939 kooliõpilaste intelligentsuse testi eesti lastele. 19.IQ Intelligentsuskvoot.selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. 20. Motivatsioon Nim vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 21.Optimaalseisund
(Krull 2000: 80-82) Lisaks neile väga mitmeks jaotatud intelligentsuse liigile leidis Goleman, et tuleks juurde lisada veel ka emotsionaalne intelligentsus. Zohar ja mõned teised teadlased lisasid meelsasti nimekirja juurde ka sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse. (www.areng.ee/public/.../virovere-hea_too_algab_hea_tundega.pdf ) Robert Sternbergi arvates oli vaja kindlasti juurde lisada ka praktiline intelligentsus. Tema lõigi 1985. aastal kolmekomponendilise intelligentsusteooria. Selle teooria põhiaspektid olid: 3 1. komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed ehk analüütiline komponent 2. kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ehk loov intelligentsuse komponent 3. kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides ehk pratiline komponent. (Krull 2000: 77-80)
kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 20-aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 65-aastane tuleb paremini toime nende ülesannetega, mis eeldavad asjatundmist ja kogemusi. Osa teadlaste meelest saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria. Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: · Seesmine komponent inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel). · Kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas
.. Tarbed on jaotatud: defitsiitsed (füsioloogilised-, turvalisus-, armastus-ja eneseaustustarbed) nende rahuldamise tarve on vältimatu, kui aga tarve on rahuldatud,langeb nende motiveeriv toime järsult. kasvutarbed(eneseteostus-, esteetilised tarbed) kasvutarvete täitmisega vajadus nende rahuldamise järele kasvab veelgi. 2. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana (õpilaste eesmärgi- ja ego- orientatsioonide tähenduses). Eduootuse kujunemine Amesi kolmekomponendilise õpimotivatsiooni mudeli valguses. (12.1) Ülesande-ja valdamisorjentatsiooniga õpilasi iseloomustab soov teada saada Amesi õpimotivatsiooni mudeli kohaselt sõltuvad õpilaste eesmärgiorientatsioonid klassi õpikeskkonnast, mida kujundavad õpilastele antavate õppeülesannete iseloom, hindamise ja tasustamise praktika ning õpilaste autonoomia õppimisel. Muidugi oleneb kõigi nimetatud faktorite toime sellest, kuidas tajub õpilane ise õppetöös toimuvat. 3
Seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis- matemaatilist võimekust. · Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne intelligentsus seondub indiviidi endaga- oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria · Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel · Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis võime oma teadmisi ja kogemusi kasutada automaatselt, kuid uuelaadsed olukorrad vajavad
Unustamine lühi- ja pikaajalises mälus on erinev: lühimälus on tähelepanu ja konkureeriva info mõju, pikaajalises mõjutab mälutrasside kadumine ja kättesaadavuse langus. Kõige parem on eristada selleks et ajukahjustusega patsiente ravida – mõista kuidas mälu töötab. Lisaks erineva unusamise efekt (vabal meenutamisel esinevad eri järjekorra efektid: esmasuse ja värskuse efekt). Kõikidel mäluoidlatel on erinev töötlusaeg, suurus ja unustamisemehhanismid. Kolmekomponendilise mudeli kriitika! Mis on mudeli peamised puudused? Modaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik staadiumid. Mudelis tagab ülemineku sensoorselt pikaajalisse võimalikult rohke kordamine – tegelikult ei pruugi see seda tagada, mõned asjad jäävad ka kordamiseta meelde. Modaalne mudel eeldab et lühi- ja pikaajaline mälu on unitaarsed, tegelikult ei tööta nad alati ühesuguse skeemi kohaselt: mõlemal on allsüsteemid.
Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2. kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3
Semantiline mälu info säilitamine kujul, mis on kirjeldav lauselises vormis. Info säilib, selles omandamise kontekstist abstraheerituna. SM kujuneb valdavalt teadvustatud õppimise tulemusena. Episoodiline mälu säilib info detailirohke isikliku kogemusena, milles sageli kajastub nii asetleidnud sündmuste toimumise koht kui ka aeg. EM formeerub üldjuhul kaasneva e. tahtmatu õppimise tulemusena ja võib meelespidada suurt hulka infot. 2) Eduootus õpimot. kujundajana Amesi kolmekomponendilise õpimot. mudeli valguses. Amesi õpimotivatsiooni mudeli kohaselt sõltuvad õpilaste eesmärgiorientatsioonid klassi õpikeskkonnast, mida kujundavad õpilastele antavate õppeülesannete iseloom, hindamise ja tasustamise praktika ning õpilaste autonoomia õppimisel. Muidugi oleneb kõigi nimetatud faktorite toime sellest, kuidas tajub õpilane ise õppetöös toimuvat. 3) Õppe-eesmärkide konkretiseerimine kontrollimise ja hindamise teenistuses
Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist KOLMEKOMPONENDILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIA Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2. kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3
annaabi.ee 
