teise kohta tõstnud. Viga märgati siis kui hulk tööd juba tehtud oli. Nõndaviisi saigi kirik "laevakujuliseks". Torma kiriku tornitipus on nii kukk kui rist. Kiriku all asuvat "vara- ja sõjariistade kamber." Kiriku tornis kuke all asuvasse kerasse mahtuvat 2 vakka rukkeid. Torma kiriku ehitamisel olevat müürid igal öösel maha lõhutud. Targa nõuandel rakendatud kolmeaastane hall härg vastuoksi kolmeharulise kuuse ette ja lastud omapäi minna. Kirik ehitatud sinna, kuhu härg seisma jäi. Torma kirikut on juhtinud alguses: Johann Georg Eisen, Franz Gotthilf Friedrich Asverus (1775-1818), Eduard Johann Asmuth (1819-1852), Carl Selmar Landesen (1852-1895), 1964-1983 oli Torma õpetaja Jaan Muru. Nüüdsed õpetajad on olnud: Üllar Nõlv (1988-1989), Peeter Karma (1989-1995), 1995-1997 oli õpetajaks Urmas Oras, 1998-2000 Ralf Alasoo ja 2000-2006 Jaan Nuga. 2006
Carbonara (pancetta või seapõsk, lambajuust, muna ja vahel pekki) 6 Tänu tulipunase kastmega üleujutatud spagettidele leiutati Napolis neljaharuline kahvel. Bourboni dünastia kuninga Ferdinando II (1831 - 1859) selgel käsul võttis kuninga majordoomus XIX sajandi kolmekümnendatel aastatel kasutusele lühikese neljaharulise kahvli, mis vahetas välja pika kolmeharulise. Kolmeharulise kahvli ümber oli peaaegu võimatu mähkida spagette nii, et kaste sinna vahele jääks ja kõik maha ei tilguks, samas kui neljaharulise kahvliga läks asi üsna lihtsaks. Eri kujuga pastatooted läksid moodi pärast ühendatud Itaalia riigi sündi (1870) ja koos vahemere dieedi moodi minekuga. Pastat liigitatakse kuju ja suuruse ning koostisainete järgi. Pastasorte on väga palju – Itaalias loetakse ligi 300 erinevat sorti. Mõned pastaliigid: Ditali – lühikesed torukesed
Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht maa pinnal, asub laamade all, laamade keskpaigas(nt Havai). Kuum täpp ookeanis: õhuke ook.laam triivib täpi kohal ning see tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, milles vulkaanid on erineva vanusega. Kuum täpp mandril: mandrilaama all tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendikontinentaalse rifti. Vulkaani kuju ja purske iseloom sõltub teda toitva magma omadustest. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa pinnale tungib. Esineb: laamade lahknemispiirkonnas, laamadepõrkumisaladel, kuuma täpi piirkonnas, mandri sisealadel kontinentaalne rift. Liigitus: kustunud (teada olevalt pole pursanud), uinunud vulkaan(ajutises purskerahus), tegutsev. Magma on ülessulanud kivimimass
tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9
tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9
Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aha jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi - kontinentaalse rifi, mille rebendiorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vukaanidega kontinentaalne rift. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud -
juhuslikud. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiidkontinendiks. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti maa pinnale - nn kuumi täppe. Kui kuum täpp asub paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendi- kontinentaalse rifti. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. (lühem: kuuma täpi tagajärjel tekitatud kolmeharuline rebend, Tekib pangamäestik ja vulkaanid) 8. Tead vulkaanide levikut ning liigitust kuju (kilp- ja kihtvulkaan, iseloomustsus), mille poolest erinevad ja purske iseloomu järgi (passiivne, aktiivne, kustunud vulkaan. Mis on kaldeera, mudavoolud, põhjused miks tekkivad.
Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaama, siis tekib kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja rakselt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti . rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suur soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus. Alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude moodustumine
laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekivad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusebki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suure soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus seetõttu areneb kontinentaalne rift Maa pinnal mitmeharuliselt leviva geostruktuurina. Sel viisil alates kuumast täpist
106/ 3.4 Lihtkäsiõnge ujuk Ujuki valikul tuleb lähtuda veekogust. Seisevvees on kasutusel nooljama, vooluvees ümarama kehaga ujukid.Ujuk kinnitatakse lihtkäsiõnge tamiilile jäigalt./ Õngitsemine lk.107/ 9 4. Spinning Spinning on kalapüügiriist, mis koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist (Vt. joonis 3). Lant on puust, kummist, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis. Spinninguga püütakse kõikvõimalike röövkalu ahvenat, haugi, forelli, koha. Spinninguga püüdmiseks peab omama harrastuspüügiõigust tõendavat dokumenti. Enne kui spinninguga püüdma minnakse peab uurima, kas sellel aastaajal ja kohas tohib püüda. /www.ctc.ee/pub/NL.../Fish_day_prog_addmat1_EST.doc, 26.09.09/ Joonis 3 Spinning 4.1 Spinninguridvad
Megasporangiumis tekib neli megaspoori, mikrosporangiumis – hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus
megaspoori, mikrosporangiumis hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus
Megasporangiumis tekib neli megaspoori, mikrosporangiumis hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus
annaabi.ee 
