kolmnurklülituses. Vooluvõrku ühendamiseks on mootoril klemmikarp, milles paikneb kuus klemmi. Joon. 2 - Asünkroonmootori skeem Kolmefaasiline vool Kolmefaasilise voolu peamiseks eeliseks on lihtne pöörleva magnetvälja saamise võimalus. Pöörlev magnetväli ehk lihtsalt pöördväli on maailma lihtsaima ja töökindlaima mootori asünkroonmootori (seda nimetatakse ka induktsioonmootoriks) tööpõhimõtte aluseks. Kolmefaasilist voolu on lihtne toota ja ökonoomne üle kanda. Kolmefaasiline vool on sisuliselt liitvool kolmest ühefaasilisest, mille elektromotoorjõud on teine- teisest ajas kolmandikperioodi ehk 120° võrra nihutatud. Kolmefaasilisest elektrisüsteemist võib saada ühefaasilist voolu, mis ei erine millegi poolest ühefaasilise vahelduvvoolu generaatorist saadavast voolust. Lihtsaim kolmefaasiline generaator on ehituselt sarnane ühefaasilise generaatoriga. Erinevus seisneb vaid selles, et mähiseid
· Mehhaaniline generaator mehaaniline energia muutub elektrienergiaks. · Generaatori üldine põhimõte vooluga raam paikneb muutuvas magnetväljas, magnetvoog muutub, tekib induktsiooni elektromotoorjõud. · Kolmefaasilisel voolul saadakse vool kolmevoolukontuurist, mis on üksteise suhtes 120o nihutatud. · Ei=BSwsinwt · Kolmefaasi ühenduse juures üritatakse kõik faasid võrdselt koormata, siis on pinge neutraalil 0. Kolmefaasilist ühendust kasutatakse suuremate koormuste jaoks. · Tähtühendus on levinuim ühendus. · Aktiivtakistus selle tekitab tavaline takistus. Olemas ka alasivoolu korral. On põhjustatud laengukandjate vastastikmõjust aineosakestega. Pinge ja voolutugevuse vahel faasi vahet ei ole. · Induktiivtakistus põhjustab ahelas olev induktiivpool. Valem: XL=wL. On põhjustatud enda induktsiooni nähtusest. Voolutugevuse muutus põhjustab poolis enda
3. Vahelduvvooluvõrk. Selgita, kuidas vahelduvvoolu võrgus 3 juhet seotud on (faas,null,maandus). Vahelduvvooluvõrk- elektrivõrk, mida toidetakse vahelduvpingega. See on moodustunud vooluallikatest ja tarvitist. · Faas ja null on omavahel seotud läbi tarviti. · Faas ja maandus on omavahel seotud läbi tarviti. Maandus on ühendatud tarviti külge, et inimene ei saaks elektrit. · Null ja maandus- mõlemal puudub pinge maa suhtes. 4. Kirjelda kolmefaasilist voolu ja tema kasutust. Kolmefaasiliseks vooluks on tööstusvool. enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3-faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis
Aktiivenergiat mõõdetakse aktiivenergia-arvestiga, reaktiivenergiat reaktiivenergai-arvestiga. Energeetikas hinnatakse keskmist võimsustegurit mingi ajavahemiku (päeva, kuu, aasta) jooksul. See avaldub valemiga Ülesanne Ettevõttes fikseerisid elektriarvestid 24 tunnise tarbimise korral aktiivenergia näiduks 800 kWh ja reaktiivenergia näiduks 100 kvarh. Milline on ettevõtte keskmine võimsustegur? Kolmefaasiline vool Tänapäeval töötavad elektrijaamad toodavad kolmefaasilist voolu. Kolmefaasilise voolu peamiseks eeliseks on lihtne pöörleva magnetvälja saamise võimalus. Kolmefaasiline vool = kolm ühefaasilist vooluahelat. Pinged on 120° (1/3 perioodi) nihutatud. Kolmefaasilise ahela täht- ja kolmnurk ühendus Generaatori faasimähised võivad olla: Tähtühenduses Kolmnurkühenduses Kolmefaasilise ahela täht- ja kolmnurk ühendus Ka tarvitite ühendamiseks kasutatakse täht- ja kolmnurk ühendust. Tähtühendus: Kolmefaasilise ahela täht- ja
· Mis on abikontakt ja milleks seda vaja on? · Mis on nullkaitse? · Mis juhtub, kui skeemi mingis osas tekkib lühis või ülekoormus? Temperatuuri automaatreguleerimise skeem Temperatuuri automaatreguleerimise skeem on ette nähtud õhu või vedeliku temperatuuri reguleerimiseks. Õhu temperatuuri reguleerimise puhul kasutatakse mootori asemel kolmefaasilist soojapuhurit või muud kolmefaasilist kliimaseadet, vedeliku puhul aga näiteks kolmefaasilisi küttekehasid. Skeemis on ette nähtud kaitse lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad sulavkaitsmed F1, kontaktori jõukontaktid KM, soojusrelee küttekehad F2, mootor M ja signaallamp H. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on
Voolutugevus vahelduv vooluringis (Ohmi seadus) on võrdeline pingega selle otstel. Võrdeteguri pöördeväärtust nim. vahelduvvoolu ringi kogutakistuseks: I=U/Z ja Z= Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel: Kui φ = 0 siis cosφ = 1 ja võimsus on maksimaalne, Kui φ = 90° siis cosφ = 0 ja võimsus on 0 Võimsus vahelduvvooluringis: N=I*U*cos φ (cos φ on võimsustegur) Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Kolmefaasilist vahelduvvoolusüsteemi kasutatakse elektrijõumasinates ning ülekande- ja jaotusvõrkudes. Sellise süsteemi eeliseks on elektriliinide ja trafode väiksem materjalikulu. Veelgi olulisem on, et kolmefaasilise voolu pöörlev magnetväli võimaldab ehitada töökindlaid ning väga lihtsaid elektrimasinaid. Kolmefaasilises süsteemis on elektromotoorjõudude summa igal ajahetkel null, see asjaolu võimaldab kolme faasi voolu üle kanda vaid kolme juhtme kaudu.
2 2 Trafo võimsus 2U 2 S1 = S2 = 1,11U a I a (1 + cosα ) (4.16) π Alaldi B2 võimsustegur Ua Ia 1 cosϕ = = = 0,9 (4.17) S1 1,11 126 Kolmefaasilist sildalaldit (B6) saab vaadelda kahe keskväljavõttega alaldi M3 jadalülitusena, kusjuures kolm ventiili on ühise katoodiga ja ülejäänud kolm ühise anoodiga lülituses. Järelikult on alaldi B6 väljundpinge 2 korda suurem kui keskväljavõttega alaldil M3. Väljundpinge pulsatsioon on samuti väiksem kui M3 alaldil, sest B6 alaldi väljundpinge perioodis on 6 pulssi (pulsilisus p = 6). Ventiilide tööjärjekord joonisel antud tähistuse korral on V1 - V6 - V3 - V2 - V5 - V4
nähtus? 55.Võimsustegur 1. Mida tähendab cos ? Kui suur võib cos maksimaalselt olla? 2. Miks püütakse cos parandada? 3. Mis kasu on cos tõstmisest? 4. Mida tehakse cos parandamiseks? 54.Aktiiv- ja reaktiivenergia 1. Mida nimetatakse energiaks? 2. Millega mõõdetakse aktiivenergiat? 3. Mis ühikutes aktiivenergiat mõõdetakse? 4. Millega mõõdetakse reaktiivenergiat? Mis on mõõtühikuteks? 55.Kolmefaasiline vool. Kolmefaasilise voolu saamine. 1. Miks kasutatakse kolmefaasilist vahelduvvoolu süsteemi? Mis on kolmefaasilise voolu eeliseks? 2. Millist voolu nimetatakse kolmefaasiliseks vahelduvvooluks? 3. Joonestada lihtsaim kolmefaasilise voolu generaator. Kuidas saadakse kolmefaasilist vahelduv voolu? 4. Nimetada kolmefaasilist vahelduvvoolu iseloomustavad suurused. 56.Generaatorimähiste ühendusviisid 1. Generaatori mähiste ühendamine tähte. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? 2. Joonestada generaatori maandatud neutraaliga süsteem
lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Käivitusmomendi tekitamiseks on mitu võimalust
lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Käivitusmomendi tekitamiseks on mitu võimalust
6. Multivibraator loogikaelementides 7. Ootemultivibraatorite üldine tööpõhimõte ja kasutusvaldkond 8. Ootevibraatorite transistoridel ja loogikaelementidel 9. Liini mõiste ja lainetakistus 10. Liini erinevad tööreziimid JÕUELEKTROONIKA Jõuelektroonika on elektroonika valdkond kus kasutatakse elektroonika elemente see on dioode, transistore ja türistore, pingete muundamiseks ja regureelimiseks. Kolmefaasilised alaldid Kui on võimalik kasutada kolmefaasilist toidet siis on sageli otstarbekas kasutada ühefaasilise alalidi asemel kolmefaasilist. Kolmefaasilistel alalditel on kaks olulist eelist: 1. Koormus jaguneb ühtlaselt faaside vahel ja ei teki ebasümeetrilist koormust mis on energia süsteemi seisukohalt mitte soovitav. 2. Kolmefaasilise väljundpinge alaldi pulsatsioon on väiksem ja suurema sagedusega, mis tõttu muutuvad lihtsamaks silufiltrid. Kasutatakse kaht erinevat kolmefaasilist alalidi lülitust.
Beiniit (B) (bainite)- allajahutamisel temperatuurideni 400...500°C ja enam moodustub eutektoidmuutuse tulemusena austeniidist hajusama struktuuriga ferriidi ja tsementiidi segu- beiniit. Martensiit (M) (martensite)- väga kiire jahutamisega on võimalik vältida austeniidilagunemist. Selle tulemusena toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel muutub austeniit C-ga üleküllastunud ferriidiks ehk martensiidiks. Fe-Fe 3C faasidiagramm Faasidiagrammilt selgub, et süsteemis esineb kolmefaasilist tasakaalu. 1. Peritektne tasakaal. Toimub temperatuuril 1495 °C. Ferriit koostisega H (0,1% C) on tasakaalus austeniidiga koostisega J (0,15%C) ja vedelfaasiga koostisega B (0,5% C). Kristalliseerumine algab vedelfaasist -ferriidi eraldumisega. See faas kaob struktuurist temperatuuril 1495 °C peritektmuutuse käigus: F H+L B- A J. Teraste struktuur ja omadused on määratud eelkõige muutusega madalamatel temperatuuridel, seetõttu on peritektmuutus vähemoluline. ( ülemine nurk) 2
Siit tulenebki Ohmi seadus vooluringi osa kohta: vool vooluringi mingis osas on võrdeline selle osa pingega ja pöördvõrdeline sama osa takistusega. I=U/R U=I*R ja R=U/I 2. Pöörisvoolud Mähise toitmisel vahelduvvooluga, mille tugevus ja suund pidevalt muutuvad, tekib südamikus vahelduv magnetvoog. Selle muutumine indutseerib selles samas südamikus ringvoolud. Neid ringvoolusid nim. pöörisvooluks. 3.Vahelduvvoolu saamine Tänapäeval töötavad elektrijaamad toodavad kolmefaasilist voolu. Kolmefaasiline voolu eelis: 1)lihtne pöörleva magnetvälja saamine 2)kolmefaasilise voolu on lihtne toota ja ökonoomne üle kanda. Kolmefaasiline süsteem koosneb kolmest võrdse sagedusega vahelduvvoolu ahelast ehk faasist, mille elektromotoorjõud on teineteisest ajas kolmandik perioodi ehk 120 kraadi võrra nihutatud. ÜLESANNE: R=87,5 d=0,4mm=0,0004m l=? S=r2=3,14*(2*10aste-4)2=3,14 *4*10aste-8(m2) R=*l/S = l=R*S / l= 87,5*12,6*10aste-8 /1,1*10aste-6=10m 7
Võimsus tegur Z Pingeresonants- See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Xl=Xc ja järelikult Ul=Uc, kus Uc- Ul=0 Kolmefaasiline süteem- Kolmefaasilist vahelduvvoolusüsteemi kasutatakse elektrijõumasinates ning ülekande- ja jaotusvõrkudes. Sellise süsteemi eeliseks on elektriliinide ja trafode väiksem materjalikulu. Veelgi olulisem on, et kolmefaasilise voolu pöörlev magnetväli võimaldab ehitada töökindlaid ning väga lihtsaid elektrimasinaid Elektrienergia ülekanne- elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks.
voolujuhtivate osade, elektriaparaatide jne. valikul põhiliselt sümmeetrilisest kolmefaasilisest lühisest. osa kunstliku ühenduse maaga; Kolmefaasilist lühisvoolu kasutatakse valitud elektriaparaatide ja voolu juhtivate osade kontrollimiseks 3 peaalajaama tranformaatorid, neid peab olema kaks tükki ja on koormatud 50...55% nimikoormusest. lühisvoolude termilisele ja dünaamilisele toimele. Kui tarbijad paiknevad toiteallikast üle 10. km. siis kasutatakse pinget 35...220 kV.
Selles on igas uurdes kaks eri sektsioonile (poolile) kuuluvat külge (ülemine ja alumine külg) Üks pool koosneb suurest hulgast (mitukümmend) keerdudest Faasimähis koosneb mitmest omavahel ühendatud poolist, mida nimetatakse jaotatud mähiseks Poolid ühendatakse enamasti jadamisi Faasimähiste telgedevaheline nurk on 120° 3- faasilised staatorimähised Lihtsaimat kahekihilist kolmefaasilist mähist saab moodustada kolme sektsiooniga (pooliga), mis on faasimähisteks A, B, C (a) Poolide teljed on üksteisest nihutatud 2/3 võrra Uurete arvu pooluse ja faasi kohta saab määrata (m on faaside arv): Nurk naaberuurete vahel Seega faasimähiste vaheline nihe Näide Koostada 3- faasiline, 2- pooluseline staatorimähise skeem kui uurdeid on 12 ja mähis on kahekihiline.
induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Xl=Xc ja järelikult Ul=Uc, kus Uc-Ul=0 Kolmefaasiline süteem- Kolmefaasilist vahelduvvoolusüsteemi kasutatakse elektrijõumasinates ning ülekande- ja jaotusvõrkudes. Sellise süsteemi eeliseks on elektriliinide ja trafode väiksem materjalikulu. Veelgi olulisem on, et kolmefaasilise voolu pöörlev magnetväli võimaldab ehitada töökindlaid ning väga lihtsaid elektrimasinaid Elektrienergia ülekanne- elektrienergia on üks laiemalt
võimsuskaod generaatorites, trafode ja ülekandeliinides. Cosφ parandamiseks on 2 võimalust: 1) koormata töökodade elektrimootoreid täisvõimsusega, vältida tühijookse ja alakoormatust; 2) rööbiti mootoritega ühendada sobiva mahtuvusega kondensaatoreipatareid, mille mahtuvusvool kompentseerib kas osaliselt või täielikult mootorite induktiivvooli ja vabastab sellest toiteallikad ning ülakandeliinid. 24.Kolmefaasilise emj saamine vahelduvvoolugeneraatoris ja selle omadusi Kolmefaasilist emj saab sünkroonmootori abil ning sellega on võimalus tekitada elektromagnetvälja. Kolmefaasiliseks vahelduvvoolusüsteemiks nim süsteemi kolmest ühefaasilisest voolust, mida tekitanud 3 emj on ühesuguse amplituudi ja sagedusega, kuid nihutatud 1200 või 1/3 perioodi võrra. Kolmefaasilise emj põhiomadus: kolmefaasiline süsteem on taskaalustatud, mis tähendab, et igal hetkel nende emj hetkväärtuste summa on 0. see tähendab: e a+eb+ec=0 ehk Σe=0
kraadi maha. Vooluga kaasneb magnetvoog, mis indutseerib elektromotoorjõud. Kusjuures E=U1, kui takistust pole. Kui trafol on takistus ja ei ole tegemist ideaaljuhuga siis vektordiagramm näeb välja nii kuna trafo ei ole ideaalne tekivad temas tühijooksukaod 5.)3 faasiline trafo Kolmefaasilise süsteemi pingete transformeerimist võib realiseerida kolme ühefaasilise trafoga, mis on ühendatud trafode rühmaks. Ligikaudu kuni 60MVA võimsusega seadmes kasutatakse tavaliselt kolmefaasilist trafot millel mähised on paigutatud kolmele südamikule, mis on ühendatud üldiseks magnetjuhtmeks kahe ikke abil. Kuid sel teel saadud magnetjuhe ei ole sümmeetriline. tühijooks tühijooksul põhilisteks kadudeks on terases kaod millised jagunevad hüstereesi ja pöörisvoolu kadudeks. Neid terases kadudeks nimetatakse ka magnetiliseks kadudeks kuna on põhjustatud magnetvälja poolt ja nimetatakse tühijooksu kadudeks kuna tühijooksul on vool
= = = = cos . Wa2 + Wr2 (U I t cos ) 2 + (U I t sin ) 2 U I t cos 2 + sin 2 U I t ·1 101 7 Kolmefaasiline vool 7.1 Kolmefaasilise voolu saamine Tänapäeval töötavad elektrijaamad toodavad kolmefaasilist voolu. Kolmefaasilise voolu peamiseks eeliseks on lihtne pöörleva magnetvälja saamise võimalus. Pöörlev magnetväli ehk lihtsalt pöördväli on maailma lihtsaima ja töökindlaima mootori asünkroonmootori (seda nimetatakse ka induktsioonmootoriks) tööpõhimõtte aluseks. Kolmefaasilist voolu on lihtne toota ja ökonoomne üle kanda. Kolmefaasiline vool on sisuliselt liitvool kolmest ühefaasilisest, mille elektromotoorjõud on teine-
kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade juures võib jaama sidumiseks ülekandevõrguga kasutada ka ühepingelist alajaama. Jaotlaid eristatakse peamiselt kogumislattide arvu, möödaviiklattide olemasolu ja kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas ühe- või kahekordseid kogumislatte), kusjuures peetakse silmas, et latt kujutab endast kolmefaasilist konstruktsiooni, mida lihtsuse mõttes kujutatakse primaarkommutasiooniskeemidel ühejoonelistena. Millist skeemi igal konkreetselt juhtumil kasutada, sõltub nõuetest elektriedastuse töökindlusele, see aga omakorda alajaama tähtsusest elektrisüsteemis, vajadusest elektrivõrku teatud olukordades sektsioneerida ja lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu
kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade juures võib jaama sidumiseks ülekandevõrguga kasutada ka ühepingelist alajaama. Jaotlaid eristatakse peamiselt kogumislattide arvu, möödaviiklattide olemasolu ja kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas ühe- või kahekordseid kogumislatte), kusjuures peetakse silmas, et latt kujutab endast kolmefaasilist konstruktsiooni, mida lihtsuse mõttes kujutatakse primaarkommutasiooniskeemidel ühejoonelistena. Millist skeemi igal konkreetselt juhtumil kasutada, sõltub nõuetest elektriedastuse töökindlusele, see aga omakorda alajaama tähtsusest elektrisüsteemis, vajadusest elektrivõrku teatud olukordades sektsioneerida ja lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja
Perioodi kestel jõuavad juhtida kõik kolm faasi, ning tarbija vool kujuneb kolme dioodi voolu summana. Dioodi vool on üks kolmandik tarbijavoolust vastupinge: 1 IF = IL 3 P = 0, 25 U R = 3 U 2max f p = 150 Hz K a = 1,17 Kolmefaasilist poolperioodalaldit kasutatakse siis kui väljundvõimsused ei ole väga suured (mõni kW), kuna voolu tarbimine toimub ühel pooleperoodil ja see tekitab võrku harmoonilisi ja häireid. Kolmefaasilises sildlülituses on kolm faasi ja kuus dioodi, ning alaldatavaks pingeks linipinge. Tarbijaga jääb järjestiku kaks dioodi ja vool läbi tarbija tekib nende faaside vahel, mille pinge on antud hetkel kõige positiivsem ja kõige negatiivsem. Nii on
p ( t) 200 10 400 20 0 0.01 0.02 0.03 t 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool Tänapäeval kasutatakse elektrienergia ülekandmisel kolmefaasilist voolusüsteemi, kus iga faasi elektromotoorjõu kõverad on teineteise suhtes nihutatud 120° võrra (vt. Joonis 3.6). Kolmefaasilise voolu peamiseks eeliseks on suurema võimsuse edastamise ning lihtne pöörleva magnetvälja tekitamise võimalus, mida on tarvis kolmefaasiliste mootorite toiteks. Märkigem siinkohal samuti, et pöördvälja loomiseks piisab faaside arvust, mis on suurem 1- st. Mõnede suuremate masinate puhul kasutatakse ka rohkem kui 3 faasi.
Joonis 1.20 37 M Joonis 1.21 eeskätt suurtes süsteemides, kus rööpsed türistorsillad võivad osutuda vajalikeks muunduri teistes ahelates. Üks levinumaid vahetu sagedusmuunduri lülitusi on näidatud joonisel 1.21. Et saada kolmefaasilist väljundpinget, ühendab see kolmefaasiline tsüklokonverter endas kolmepulsilisi keskväljavõttega ja kaksikjuhtimisega alam-muundureid. Igal alammuunduril on kuus türistori, millest kolm juhivad positiivset ja kolm negatiivset koormusvoolu. Kolmefaasilise sekundaarmähisega trafot kasutatakse siin türistoride toiteallikana. Sellise lülituse puhul pole tähtis, kas koormus on passiivne või aktiivne, sest neljakvadrandiline talitlus on alati võimalik.
annaabi.ee 
