Pöörlev magnetväli ehk lihtsalt pöördväli on maailma lihtsaima ja töökindlaima mootori asünkroonmootori (seda nimetatakse ka induktsioonmootoriks) tööpõhimõtte aluseks. Kolmefaasilist voolu on lihtne toota ja ökonoomne üle kanda. Kolmefaasiline vool on sisuliselt liitvool kolmest ühefaasilisest, mille elektromotoorjõud on teine- teisest ajas kolmandikperioodi ehk 120° võrra nihutatud. Kolmefaasilisest elektrisüsteemist võib saada ühefaasilist voolu, mis ei erine millegi poolest ühefaasilise vahelduvvoolu generaatorist saadavast voolust. Lihtsaim kolmefaasiline generaator on ehituselt sarnane ühefaasilise generaatoriga. Erinevus seisneb vaid selles, et mähiseid on ühe asemel kolm, nad on üksteise suhtes ruumis 120° võrra nihutatud ja neid nimetatakse nüüd faasimähisteks Kolmefaasiline vool võimaldab saada kolme paigalseisva mähise abil ruumis pöörleva magnetvälja
mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Püsimagnetitega sünkroonmootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega. Mootor on eriti töökindel muutuva kiirusega ajamites. See mootor koosneb kerest, staaorimähisest, rootorist, kontaktrõngast ja harjadest. Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu ehk elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda
Asünkroonmootoris pöörleb rootor alati samas suunas, kuid aeglasemalt sünkroonselt pöörlevast staatori magnetväljast. Asünkroonmootori tööpõhimõte: Asünkroonmootorite käivitamine: 1. Käivitamine otse võrku lülitamisega 2. Käivitus reaktoriga 3. Käivitus autotrafoga 4. Käivitus staatorimähise ümberlülitamisega tähtühendusest kolmnurkühendusse 5. Faasirootoriga asünkroonmootorite käivitus **Ühefaasiline asünkroonmootor** Erineb kolmefaasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vooltekitab pulseeruvvälja,mida võib kaht ühesuguse amplituudiga välja. Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Asünkroonmootori lihtsustatud ühefaasiline aseskeem: **Kahefaasiline asünkroonmootor** Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmaähisega masinas.
Seetõttu lähtutakse 2 lühisti on kiiretoimeline kommutatsiooniaparaat, mis relee kaitsesignaali peale tekkitab ahela kahjustatud voolujuhtivate osade, elektriaparaatide jne. valikul põhiliselt sümmeetrilisest kolmefaasilisest lühisest. osa kunstliku ühenduse maaga; Kolmefaasilist lühisvoolu kasutatakse valitud elektriaparaatide ja voolu juhtivate osade kontrollimiseks 3 peaalajaama tranformaatorid, neid peab olema kaks tükki ja on koormatud 50...55% nimikoormusest.
LÜHISVOOLUDE ELEKTRODÜNAAMILINE JA ELEKTROTERMILINE MÕJU Lühisvoolude elektrodünaamiline mõju on suurim kolmefaasilisel lühisel, elektrotermiline mõju aga kolme- või kahefaasilisel lühisel. Suurevõimsuseliste elektrisüsteemide korral sumbub lühisvool lühiseprotsessis vähe ja seetõttu osutub elektrotermiline mõju samuti kõige suuremaks kolmefaasilisel lühisel. Seetõttu lähtutakse voolujuhtivate osade, elektriaparaatide jne. valikul põhiliselt sümmeetrilisest kolmefaasilisest lühisest. 25. ELEKTRIAPARAATIDE JA VOOLUJUHTIVATE OSADE VALIK
tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda
voolu konstantsena). Vool juhitakse pooljuhtlülitite kaudu vaheldi väljundisse. Vooluvaheldi väljundpinge on määratud väljundvoolu poolt põhjustatud pingelanguga koormusel. Vaheldit toidetakse alalisvooluallikast, milleks võib olla nii akumulaator kui ka vahelduvvooluvõrgust toidetav alaldi. Joonisel 4.36 on näidatud kolmefaasiline sildlülituses vaheldi, mida toidetakse vahelduvvooluvõrku lülitatud kolmefaasilisest sildalaldist. Alaldit ja vaheldit ühendab alalisvoolu vahelüli, millesse kuuluvad drossel Ld, kondensaator Cd, energiat summutav ehk pidurdustakisti Rp ning pooljuhtlüliti PL7. Sõltuvalt vahelüli drosseli induktiivsusest ja kondensaatori mahtuvusest võib vaheldi toiteallikas olla nii pinge- kui ka vooluallikas. Pooljuhtlülititena on joonisel näidatud isoleeritud baasiga bipolaarsed transistorid ehk IGBTd. Vahelüli koos
Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Mõnikord esitatakse mootori mehaaniline tunnusjoon sõltuvusena M = f(ω) – moment on nurkkiiruse funktsioon. 22. Asünkroonmootorid, ehitus ja tööpõhimõte. a)Ehitus Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist. b)Tööpõhimõte Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise
IEC soovitatud kaabliristlõigete skaala on tabelis 5.4. Vähendamaks paigaldus- ja laokulusid on eelisristlõigeteks 3×50 mm2, 3×120 mm2 ja 3×240 mm2. Kaabli ristlõike valikul tuleb lähtuda lubatud pingekaost ja tagada, et kaitseaparatuuri rakendusvool ei ületaks kaablile kestvalt lubatud voole antud paigaldustingimustes. Kaitseaparaadi rakendusvoolu määramisel tuleb lähtuda konkreetse kaabli töövoolust ja vähimast kahefaasilisest ning suurimast kolmefaasilisest lühisvoolust vastavalt lubatud soojustingimustele. Soojuslikud tingimused olenevad kaablite paigalduse viisist, pinnase temperatuuris, kaabli paigalduse sügavusest, pinnase omadustest. Oluline näitaja kaabli käitu silmas pidades on lubatud koormusvool. Kaablite tehnilised andmed on tabelis 5.5. Tabel 5.4 IEC ristlõigete skaala ja eelisristlõiked mm2
ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Elektriajami põhifunktsiooniks on liikumise juhtimine (motion control) Tüüpilise elektriajami üldistatud plokkskeem on näidatud Joonis 3.1. Joonis 3.1. Elektriajami struktuur [6] Joonise ülemine pool kujutab elektriajami jõuahelat, alumine pool juhtimissüsteemi. Jõupooljuhtmuundur, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest kindla sageduse ja amplituudiga vahelduvvooluvõrgust, on ette nähtud elektrimasina (mootori) juhtimiseks. Elektrimootor juhib omakorda töömasina kiirust, momenti ja asendit. Kõik seadmed on varustatud anduritega, mis edastavad regulaatorile infot süsteemi oleku kohta. Regulaator võrdleb omavahel anduritelt saadud väärtusi sisendsignaalidega ning juhib sellele vastavalt jõupooljuhtmuundurit. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes, nt ventilaatorid ja pumbad,
tarvituselevõtmisele, mis võimaldas luua seadmeid pöörleva magnetvoo saavutamiseks, loodi tänapäeval staatorimähise pooligruppide ümberlülitamise teel. *Dünaamiline pidurdus 1)toimub juhul kui as.mootorit levinuim elektrimootor- asünkroonmootor. ergutada vooluga. Selleks lahutatakse staatorimähis kolmefaasilisest toitevõrgust ja lülitatakse alalispingele. As.masin muutub sel teel võõrergutusega generaatoriks, sest ruumiliselt seisvas magnetväljas pöörlevas CE nii kui ka I(ra+re). Ei tohi lasta töötada tühijooksul, sest siis pöörleks ankur väikese rootormähises indutseeritakse nüüd emj., mis on voolu põhjuseks selles (lühistatud rootorimähises). Seisva magnetvoo tõttu liiga kiiresti ning võiks puruneda.
Sisend Regulaator Joonis S.1 elektriajamid otstarbekalt töömasina kiirust, momenti ja asendit. Sisendsignaali ja kiiruse, momendi või asendi tegelike väärtuste võrdlemise abil, mis saadakse vastavatelt anduritelt, moodustab regulaator juhtahelale juhtsignaali, mis juhib jõupooljuhtmuundurit. Nagu on näidatud joonisel I.1, saab jõupooljuhtmuundur toite ühe- või kolmefaasilisest siinuspingega kindla sageduse ja amplituudiga pingega toitevõrgust ning muundab need suurused väljundis (sageduse, pinge amplituudi ja faaside arvu) mootori jaoks optimaalselt sobivateks suurusteks. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes töötab elektriajam ilma tagasisidedeta avatud juhtimissüsteemiga. See suur grupp lihtsaid elektriajameid leiab kasutamist nii tööstuses kui koduses majapidamises. Erinevaid jõupooljuhtmuundureid kasutatakse ka akutoitega
saamiseks on kolm erinevat transitoride lülitusolukorda. See juures on üheaegselt sisselülitatud (küllastatud) kaks transitori. Kasutatakse ka keerulisemat juhtimissüsteemi mida nimetatkse kuuetaktiliseks juhtimisskeemiks. Sel juhul on voolu impulsid astmelised ja üheagselt on lülitatud kolm transitori tulemusena saadakse väljunpinge suurem efektiivväärtus, mis on sagedus juhtimisajamite korral eeliseks. Kui me toidame kuuetaktilist kolmefaasilisest sildalaldist siis saame alaltatud pingeks 540 V. Kuuetaktilise plokkjuhtimise korral on väljundpinge (astmelise pinge) maksimaalväärtus 360V pinge keskväärtus on 240 V seega ligi 20 % suurem kui tavalise siinuspinge korral. Kasutades taolist toitemuundurit saame pinge varu, mille kaasabil saame suurematel sagetustel suurema pöördemomendi. Tuleb aga arvestada et siinuspingest kõrvale kaldumise tõttu esinevad harmoonilsed kaod vaadeldud kuue juhtmimine on ikkagi pulsjuhtimine kus
peamiseks eeliseks on lihtne pöörleva magnetvälja saamise võimalus. Pöörlev magnetväli ehk lihtsalt pöördväli on maailma lihtsaima ja töökindlaima mootori asünkroonmootori (seda nimetatakse ka induktsioonmootoriks) tööpõhimõtte aluseks. Kolmefaasilist voolu on lihtne toota ja ökonoomne üle kanda. Kolmefaasiline vool on sisuliselt liitvool kolmest ühefaasilisest, mille elektromotoorjõud on teine- teisest ajas kolmandikperioodi ehk 120° võrra nihutatud. Kolmefaasilisest elektrisüsteemist võib saada ühefaasilist voolu, mis ei erine millegi poolest ühefaasilise vahelduvvoolu generaatorist saadavast voolust. Lihtsaim kolmefaasiline generaator on ehituselt sarnane ühefaasilise generaatoriga. Erinevus seisneb vaid selles, et mähiseid on ühe asemel kolm, nad on üksteise suhtes ruumis 120° võrra nihutatud ja neid nimetatakse nüüd faasimähisteks. Kui pöörlemine toimub ühtlase kiirusega, siis indutseeritakse mähistes ühesuguse sageduse ja
kuna ajami tunnusjooned ei ole piisavalt jäigad. Peale selle ei kindlusta avatud süsteemi tunnusjooned voolu ja seega momendi täpset reguleerimist või piiramist. Probleemi saab lahendada suletud juhtimissüsteemi abil. Selle näiteks vaatleme alalisvooluajami suletud juhtimissüsteemi negatiivse tagasi- sidega kiiruse järgi (joonis 4.5). Joonis 4.5 Ajami jõuosa koosneb võõrergutusega alalisvoolumootorist M ja kolmefaasilisest tüüritavast alaldist JM. Tagasisidesignaal kiiruse järgi saadakse püsimagnetergutusega tahhogeneraatorilt B ja suunatakse koos kiiruse etteandesignaaliga Ue, juhtimis- süsteemi JS võrdlussõlme. Selleks et tuletada ajami tunnusjoonte võrrandid suletud juhtimissüsteemi korral, lähtume ajami elektromehaanilise ja mehaanilise tunnusjoone võrranditest avatud juhtimissüsteemi korral Ejm /(k (Ra + Rjm) * Ia /(ka a ; (1)
311 Potentsiaal protsess tulemus Erinevalt materiaalsest tootest võivad kliendid vajadused leida rahuldamist teenuse osutamise eri faasides. Kliendi vajadused võivad leida rahuldamist nii protsessi (nt. jalgpall, kontsert) kui ka tulemuste faasis (kaubavedu, puhastus, parandus). Materiaalsete toodete puhul rahuldab tarbijate vajadusi ainuüksi lõpptoode, mitte kunagi tootmisprotsess. Teenuste turunduse erilisus võrreldes teiste kaupadega tuleneb osaliselt eeltoodud teenuste kolmefaasilisest potentsiaal protsess tulemus käsitlusest. Teenuseid on vaadeldud eelkõige kui inimeste ja/või masinate valmisolekut ja oskust rahuldada tarbijate vajadusi läbi tarbija enda või tema objektikaasamise teenuse osutamise protsessi. Lähtuvalt eeltoodud definitsioonist võib välja tuua järgmised teenuste erisused: · Erinevalt materiaalse toote tootmisest ei ole teenuste tootmise protsess autonoomselt plaanitav ja teostatav
annaabi.ee 
