faasinihkenurk oleks 90 kraadi. Sümmeetrilise koormuse korral saab reaktiivvõimsust Q kolmefaasilises süsteemis mõõta ühe vattmeetriga. Elektrienergia mõõtmine: Elektrienergia mõõtmiseks vahelduvvooluahelais kasutatakse ühe-, kahe- ja kolmeelemendilisi induktsioonsüsteemi arvesteid, alalisvooluahelais on kasutatavamad elektrodünaamilised arvestid. Hõlpsamalt saab aktiivenergiat Wa kolmefaasilises ahelas mõõta kahe- või kolmeelemendilise arvestiga. Kolmejuhtmelises ahelas tehakse mõõtmised kaheelemendilise arvestiga. Reaktiivenergiat Wr, juhul kui koormus on sümmeetriline, saab määrata kahe ühefaasilise arvesti abil. Energia Wr leidmiseks tuleb arvestite näitude vahe korrutada 3. 10. Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng. Seadmeid, mis on määratud mehhaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks või vastupidi nim. ele ktrimasinateks
ainult seadustega. Põhiseaduses on paljude õiguste juures lisaklausel mis väidab, et seadus võib sätestada selle õiguse tingimused ja kasutamise korra. Seadus peab olema kooskõlas põhiseadusega, vastuvõetud vastavat menetlust järgides etc. rääkides sisulisest plaanis sellest, et piirang on kooskõlas põhiseadusega jõuame selleni, et piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas kasutatakse proportsionaalsuse testi: tegemist kolmeelemendilise testiga: 1. vaadatakse, kas põhiõiguse piirang on sobiv ja kohane soovitava eesmärgi saavutamiseks. Paljudes põhiseaduse põhiõigusi käsitlevates sätetes on ettenähtud teatud lubatavad piirangu eesmärgid. 2. vajalikkuse kontroll kas kehtestatud piirang on vajalik vastava eesmärgi saavutamiseks. Kui sobivuse puhul on küsimus selles, kas piirang põhimõtteliselt aitab eesmärki saavutada, siis vajalikkuse puhul on
¨hisosa pole t¨ uhi. 1.6 T˜oestada, et B ⊂ P(X) on hulgal X m¨a¨aratud mingi topoloogia baasiks parajasti siis, kui B rahuldab tingimusi 12 1 TOPOLOOGILINE RUUM 10 ∅ ∈ B; 20 ∪ B = ∪B∈B B = X ; 30 kui B1 , B2 ∈ B, siis B1 ∩ B2 avaldub u ¨hendina hulka B kuuluvatest hulkadest. 1.7 Vaadelgem kolmeelemendilise hulga X = { a, b, c } alam- hulkade hulka T = { ∅, X, {a}, {b}, {a, b} }. N¨aidata, et T on topoloogia hulgal X. 1.8 N¨aidata, et l˜oigu X = [0; 1] alamhulkade hulk T = { A | 0 ∈ A ⊂ X }∪ ∪{ A | 0 ∈ A ⊂ X, X A on l˜oplik v˜oi loenduv } on topoloogia hulgal X. ¨ 2 UMBRUSED 2.1 Punkti u ¨ mbruste s¨ usteem Olgu (X, T ) topoloogiline ruum. Definitsioon 2.1 Punkti x ∈ X u ¨ mbruseks nimetatak-
annaabi.ee 
