(sisseütleva lõpp, mis välj seda, et miski on kuskil). Kollokatsioonid, tähendusvõrgustik Kollokatsioonid on sõna tähendusest sõltuvaid kalduvusi esineda koos teiste sõnadega. Mingi tähenduse väljendamiseks valitakse sõna juurde mingeid teisi sõnu lähtuvalt n-ö konventsionaalsetest kokkulepetest (võimalike kombinatsioonide hulgast valitakse üks, nt deliver a lecture, aga eesti keeles peetakse loengut). Arutlusainest: Kas kollokatsioone nõudvad valikureeglid tekitavad võõrkeelte õppimisel probleeme või ei? Mida te arvate, milliste sõnadega koos esinevad eesti keeles kõige sagedamini sõnad mees ja naine? Miks on üldse oluline kollokatsioone uurida? Semantiline võrgustik Sõnade põhitähendusi seovad kollokatsioonid ja paradigmaatilised leksikaalsed suhted (homonüümia, antonüümia, sünonüümia, polüseemia). Tähendussuhteid on F. Karlsson kirjeldanud hierarhiana ehk
Küsib nimetuste, tähistuse järele, nt. kuidas nimetatakse eesti keeles joodikut. • Fraseoloogia Tegeleb keele kujundlike püsiühenditega, mida säilitatakse keelekasutajate mentaalses leksikonis tervikutena. Praegune arusaam fraseoloogiast muutunud: kui varem käsitleti fraseologisme kui midagi erandlikku, siis nüüd peetakse sellist kujundlikkust keele põhiomaduseks. Viimastel kümnenditel on hakatud uurima ka kollokatsioone (tüüpilised koosesinemised tekstis). Neis puudub fraseoloogilise üksuse kujundlikkus. Leksikoloogia naaberdistsipliinid:leksikograafia • kr. lexikon ’sõnaraamat’, grapho ’kirjutan’ • teoreetiline leksikograafia = õpetus sõnaraamatute koostamisest • praktiline leksikograafia = sõnaraamatute koostamine Leksikoloogia naaberdistsipliinid: morfoloogia • morfoloogia (kr. morphe ’vorm’): õpetus sõnade grammatilistest koostisosadest
teha. Ideaalis on korpusuuring puhas kasutuspõhine lähenemine Korpusuuringus materjali semantiline märgendamine otsustus on võrdlusprotsess oma intuitsiooniga? Korpusuuringute tulemuste mudeldamine (juhuslikud metsad jm). Nt 300milj sõna pealt uuring liiga vähe infot mudel ja siis saab vaadata, kas arvuti käituks sama moodi selle olemasoleva info põhjal. Mida uuritakse Sagedus (sõna, võrm, paus) Kollokatsioone Ngramme Keskmist silpide arvu sõnas, foneemide arvu sõnas) Sketch Engine: näiteks trigrammid (Ngramm koosesinemised (ka bi) kõige sagedamini esinevad kolmikus ,,et see on" ,,ei ole võimalik" ,,see ei ole" jne Wordnet https://www.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/index.php#sec5 alammõisted ja ülemmõisted eesti keele sõnade kohta loodud seosed Süntesaator http://www.filosoft.ee/gene_et/ ANALÜSAATOR http://www.filosoft.ee/html_morf_et/html_morf.cgi KOLLOKATSIOONID
on loogilisel polüseemial? Margit Langemetsa artikli põhjal (Sõnaraamat keeleteaduses: generatiivse leksikoni teooria. Teoreetiline keeleteadus Eestis (I). 2002 Lk 146-163) Saussure'i üldideed, et sõna tuleb vaadelda selle paradigmaatilistes ja süntagmaatilistes seostes, alles hakatakse teadlikult sõnaraamatutesse juurutama. F Hausmann kritiseerib meieaegseid üldkeele sõnaraamatuid just selle poolest, et seal on liiga vähe lausemalle, kollokatsioone, sünonüüme ja antonüüme, morfosemantilistest paradigmadest rääkimata. Tänapäeval ollakse üldiselt ühel meelel, et teoreetiline lingvistika (eriti semantika) peaks pakkuma leksikograafiale erinevaid vaateid keelele ja sõna tähendusele ning olema lingvistilise info esitamise aluseks teatavat tüüpi sõnaraamatus. ühelt poolt läheb leksikograafia igal pool maailmas vältimatult seda teed, mis on äriliselt edukas, ent selle
annaabi.ee 
