El. kaksikkiht pol. elektroodil Siin juhul ei ole osakeste üleminekut. Asetame kristalli lahusesse, mis sisaldab lahuses ioone, mis on soola kristallis. Need ioonid siis joonduvad kristalli pinnale, saades osaks kristallvõrest. Nende kohale joonduvad nii adsorbsed kui difuussed vastasmärgilised ioonid lahusest. Neid saab eristada selle poolest, et difuussed vastasmärgilised osalevad soojusliikumises, adsorbsed mitte. Teine eristus on veel. Difuussetest osad liiguvad kaasa kolloidosakesega. Osad neist ei liigu, see pind (kaugustasand kolloidosakesest) on nn. libisemispind. Ülemisega seotud k.osakese ehitus ja sooli tekkimine Ehituslikult on siis järgmised osad. Olgu meil AgI kristall KI lahuses. AgI on kolloidosakese tuum. AgI ümbritsevad staatilised ja + ioonid on adsorbne kiht. Adsorbne kiht pluss tuum on graanul Adsorbset kihti ümbritsevad soojusliikumises ioonid on difuusne kiht Graanul pluss difuusne kiht on mitsell.
tsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aldele kiht lõpeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, dispersiooni- keskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikesk- LAPLACE VÕRRANDI TULETUS: kui dispergeeritud faasi Sedimentatsioon: Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kompenseeriv NO3- konnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid kontsentratsioon on c, siis ajaühikus läbi pinnaühiku raskusjõu mõjul dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. laeng jaotubadsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is=vc (1) (v-osakeste
omandab Ag+ ioonide toimel positiivse laengu. Ag + ioonid on siispotentsiaali määravad ioonid. Seda tekkinud positiivset laengut hakkavad kompenseerima NO 3-anioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel kogunevad Ag + lähedusse. Ag+ läheduses on NO3- ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kompenseeriv NO3- laeng jaotubadsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates NO3 - ioonid ei liigu enam graanulaga kaasa.Seda pinda nimetatakse libisemispinnaks ehk nihkepinnaks. Elektrokineetilised nähtused jagunevad kahte rühma, kus esimese rühma moodustavad elektroforees (kõige tähtsam, seisneb kolloidosakeste liikumises välises elektriväljas teatud kindlas suunas ning meenutab elektrolüüsinähtusi elektrolüütide lahustes.) ja elektroosmoos, mis tekivad
Üldine reegel: tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid).Seda tekkinud laengut hakkavad kompenseerima ioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kolloidosakest dispersioonivedelikus võib vaadelda kui polariseeritavat elektroodi. Esmalt adsorbeerus tuumale adsorbne kiht tuuma pinnale adsorbeerusid kolloidosakese laengut määravad Ioonid. See potentsiaali määrav adsorbeerunud ioonide kiht tõmbab ligi vastasmärgilisi ioone, millised adsorbeeruvad osaliselt pinnale, kuid ei suuda täielikult kompenseerida laengut määravaid ioone. Sellega lõpeb adsorbne kiht
positiivse laengu. Ag+ ioonid on siis potentsiaali määravad ioonid. Seda tekkinud positiivset laengut hakkavad kompenseerima NO3- anioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel kogunevad Ag+ lähedusse. Ag+ läheduses on NO3- ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kompenseeriv NO3- laeng jaotub adsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates NO3- ioonid ei liigu enam graanulaga kaasa. Seda pinda nimetatakse libisemispinnaks ehk nihkepinnaks (-potentsiaal). 23. Elektrokineetilised nähtused. Üldjuhul on kolloidosake laetud. Ta laengu määrab ära -potentsiaal. Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad
annaabi.ee 
