piirpinnale ja õ/v piirpinna aktiivsus väheneb, emulgeerimise protsess paraneb ja stabiilsus süsteemis samuti. 5. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 6. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekitamine. Kolloidosakene on küllalt keeruka ehitusega, koosnedes paljudest ioonidest (molekulidest, aatomitest). Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Laengu teke: Tuum adsorbeerib oma pinnale kas positiivseid või negatiivseid ioone, mis annavad tuumale laengu. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali
ning moodustavad difuusse kihi. *Difuusse kihi paksus sõltub temperatuurist ja elektrolüütide kontsentratsioonist lahuses: kui temperatuur langeb või elektrolüütide kontsentratsioon kasvab, väheneb difuusse kihi paksus ehk kaksikkiht "surutakse kokku". *Osakese pinna elektrostaatiline potentsiaal (lahuse sisemuse suhtes) muutub adsorbses kihis ja difuusses kihis nullini. Elektriline kaksikkiht faaside piirpinnal Kolloidosakene on küllaltki keerulise ehitusega osakene: tuum moodustab kolloidosakese põhilise massi. Aatomite või molekulide üldine arv tuumas sõltub sooli dispersiooniastmest, molekulide ja aatomite mõõtmetest ja võib ulatuda mitme miljonini. *Tuum adsorbeerib oma pinnale kas positiivseid või negatiivseid ioone, mis annavad tuumale laengu. Saadud laeng tõmbab tuumale ja selle lähedusse vastasmärgilised ioonid. Osa vastasioonid
moodustavad difuusse kihi. *Difuusse kihi paksus sõltub temperatuurist ja elektrolüütide kontsentratsioonist lahuses: kui temperatuur langeb või elektrolüütide kontsentratsioon kasvab, väheneb difuusse kihi paksus ehk kaksikkiht "surutakse kokku". *Osakese pinna elektrostaatiline potentsiaal (lahuse sisemuse suhtes) muutub adsorbses kihis ja difuusses kihis nullini. Elektriline kaksikkiht faaside piirpinnal Kolloidosakene on küllaltki keerulise ehitusega osakene: tuum moodustab kolloidosakese põhilise massi. Aatomite või molekulide üldine arv tuumas sõltub sooli dispersiooniastmest, molekulide ja aatomite mõõtmetest ja võib ulatuda mitme miljonini. *Tuum adsorbeerib oma pinnale kas positiivseid või negatiivseid ioone, mis annavad tuumale laengu. Saadud laeng tõmbab tuumale ja selle lähedusse vastasmärgilised ioonid. Osa vastasioonid moodustavad
annaabi.ee 
