Kolloidid sisaldavad mõningal määral orgaanilist ainet ning puhast savi. Tahke faas koosneb mitsellidest. Mitsell koosneb tuumast ja elektrilisest kaksikkihits. Tuum moodustab kollioidi põhimassi ja koosneb molekulidega agregaatidest ning võib olla nii kristalse kui ka amorfse ehitusega. Elektriline kaksikkiht paikneb tuuma pinnal ja koosneb kahest vastasmärgiliselt laetud ioonide kihist. Vahetult tuuma pinnal paikneb elektrilaengut määravate ioonide kiht, mis sültuvalt kolloidist võib olla kas positiivne või negatiivne. Ioonide kihi peal paikneb vastasioonide kiht. Suurem osa vasasioone moodustab liikumatute vastasioonide kihi, mida koos määravate ioonide kihiga nim adsorbseks kihiks. ,itselli tuuma koo laengut määravate ioonide kihiga nim graanuliks, graanulit koos liikumatute vastasioonide kihiga aga osakesteks. Kolloidid võivad esineda mullas kas sooli või geeli. Sooli puhul on kolloidid veeümbrisest ja elektrilisest laengust tingituna lahuses harjumatult
analoog suurte osakeste korral) Sõltuvalt kolloidosakeste suurusest võib kasutada erineva poori suurusega filtreid. Sealjuures mängib dialüüsis rolli nii poori suurus kui ka poori aine ja seda läbiva osakese elektriline laeng. Dialüüsi kiirendamiseks tuleb kolloidsüsteemi segada ning vajadusel filtreid vahetada. Paljud dialüüsis kasutavad filtrid on süsivesikutel põhinevad n. tselluloosi derivaadid. Dialüüs on näiteks lahustuva soola eraldamine AgI kolloidist. Ultrafiltratsioon Ultrafiltratsioonis kasutatakse nagu dialüüsis filtrit, mida suudab läbida vesi ja väikesed osakesed, kuid mitte suured osakesed. Erinevus on aga selles, et ultrafiltratsioonis kasutatakse lisaks filtrile mõjuvat rõhku või imemisjõudu. Seetõttu on filter ka tugevamini fikseeritud. Meile kõige tuntum ultrafiltratsioon on geelkromatograafia, kus filtriks oli poorse ainega kolonn.
Sõltuvalt kolloidosakeste suurusest võib kasutada erineva poori suurusega filtreid. Sealjuures mängib dialüüsis rolli nii poori suurus kui ka poori aine ja seda läbiva osakese elektriline laeng. Dialüüsi kiirendamiseks tuleb kolloidsüsteemi segada ning vajadusel filtreid vahetada. Paljud dialüüsis kasutavad filtrid on süsivesikutel põhinevad n. tselluloosi derivaadid. Dialüüs on näiteks lahustuva soola eraldamine AgI kolloidist. Ultrafiltratsioon Ultrafiltratsioonis kasutatakse nagu dialüüsis filtrit, mida suudab läbida vesi ja väikesed osakesed, kuid mitte suured osakesed. Erinevus on aga selles, et ultrafiltratsioonis kasutatakse lisaks filtrile mõjuvat rõhku või imemisjõudu. Seetõttu on filter ka tugevamini fikseeritud. Meile kõige tuntum ultrafiltratsioon on geelkromatograafia, kus filtriks oli poorse ainega kolonn. Väikesed osakesed