püstitanud palju tootemsambaid. Need peidavad endas legende, hõimu-ja perekondade saladusi. Põlisrahvaste austus jumalate ja maa vastu on Alaskas kõrgelt hinnatud ja seda tutvustatakse kõigile külastajatele või uutele elanikele. Greete Kereme 12B Kultuuri iseloomustus Alaskal on kollektivistlik kultuur, kus valitseb meie-identiteet. Tööga seotakse end moraalselt ja töötaja ning tööandja vaheline suhe on moraalne ,,peresuhe". Kogu vastutust jagatakse rühmaga. Juhtimine tähendab rühmade juhtimist. Siiski valitseb ajakirjandusvabadus ja seaduse ees on kõik võrdsed, mis on omane demokraatlikule riigile. Võimudistants on põimunult suure ja väikese vahel. Enamus elatise teenimiseks tehtavast
http://gkm-ekp.sourceforge.net
· comp.ai.games : arvutimängud..
'Maximums and balance' (Jonathan Wooldridge)
Arutelu, kas arvutimängudes peaksid mängija virtuaalsete vastaste
võimed arenema ettemääratud piiritletud kirjelduste järgi või vabalt,
piiritlemata algoritmide järgi
· comp.ai.philosophy : filosoofia
'Americans Are Now Psycho-Brainwashing' (George ?)
Minu subjektiivse arvamuse kohaselt pisut kollektivistlik, hipi-ideoloogiline
või lausa vasakäärmuslilk käsitlus maailma naftapoliitikast ning
terrorismivastasest buumist.
5.2 Võrgulehekülgede külastamine
Käsk: lynx kuvab samanimelise tekstipõhise html-sirvija abimenüü
Käsk: lynx
marginaalsetes või sotsiaalsetes gruppides. Sisult on kriminaalne subkultuur teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, uskumuste, stiilikaanonite jm nähtuste kogum, mis toimib konkreetsete inimeste vahendusel, kindlste sotsiaalsete suhete kaudu, vormub talle eriomases keskkonnas ja suhtlemiskeels. Kooslus, mis on kujunenud aineliste väärtuste omandamiseks illegaalsete vahenditega. Mida tähendab, et kinnise asutuse subkultuur on kollektivistlik või individualistlik? Kuidas see väljendub? Kollektivistlik: subkultuur kui tugevalt seotud ja autonoomne grupp, mille normid tõukuvad vastumeelsusest asutuse ja sealse personali suhtes Individualistlik: subkultuur kui omavahel nõrgalt seotud grupp, mille liikmetel isiklikud huvid ja valmisolek enda heaolu nimel kõigi teistega võitlema Uuema aja uurimused ei kinnita subkultuuri ühtsust ja sidusust: kinnipeetavate suhete normistik on muutuv
Universum on vertikaalselt hierarhiline, igas selle osas peegeldub tervik. (Sellel uskumusel põhineb ennustamine.) Kultuur sisaldab semiootiliselt endas kõik. Nietzsche eristab oma essees "Tragöödia sünd muusika vaimust" Apolloni ja Dionysose kunsti. Tegelikult on ka Apollon duaalne ja sisaldab endas htoonilist alget. Dionüsoslik Apollonlik Kuum Külm Kollektivistlik Individuaalne Pessimistlik Optimistlik Pimedus Valgus, selgus Kaos Harmoonia Tume Hele Väljendub performance's Jätab endast maha tekstid Rituaalil on igas ühiskonnas suur tähtsus, aga kaasaegses ühiskonnas mõistetakse seda teisiti kui traditsioonilises. Tegelikult on kogu igapäevane elu rituaalidest kantud. Kultuuri arenedes rituaalide arv
identiteeti (väärtuseid) otsima, enese defineerimise vajadus. Üldjuhul hakatakse selles eas ümber lükkama perekonnas käibel olevaid väärtuseid. 2. VALDKONNALINE LIIGENDUS: Majandus Valitsemine Tervisehoid Kultuur 1 Haridus 3. KULTUURILINE LIIGENDUS: 7. September Individuaalne kultuur Kollektivistlik kultuur · Rõhutatakse iseseisvust ja · Vastastikkune sõltuvus ja rühma isiklikke saavutusi edu · Hea toon oma arvamuse · Normidele kuuletumine ja väljaütlemine vanemta austamine · Individuaalne vastutus · Kollektiivne vastutus · Eraomand · Kollektiivne omand · Nt
Tõde Tugev ebakindluse Nõrk ebakindluse vältimise tarve vältimise tarve Ajaline mõju Pikaajaline orientatsioon Lühiajaline orientatsioon Kuulaja, kes on kultuuriliselt ...võib võõramaalase kultuuripõhist pigem… käitumist tajuda ekslikult kui… Kollektivistlik Solvavat, pingestatut, südametut, jämedat Individualistlik Ebaausat, korrumpeerunut Suuremale võimudistantsile orienteeritud Austuseta, sobimatut, jämedat Väiksemale võimudistantsile Käsutavat, jäika; alandlikku, arga orienteeritud Feminiinne Agressiivset, väljakutsuvalt; beibelikku
● „Õiglus on midagi haaramatut, midagi, mis nagu lummub udus, mis taandub, kui talle püüda ligineda ja mis võtab erinevaid ilmeid, kui tema poole sammuda erinevatest suundadest. Õigluse materiaalne aspekt ehk kriteeriumid Subjektiivsed kriteeriumid – kujunevad inimesel elu jooksul, olenevad inimese maailmavaatest. Maailmavaateid on loendamatult aga üldjoontes jagab ta need kolmeks: individualistlik – õiglane see mis teenib kõige paremini indiviidi huve. Kollektivistlik – seab esikohale sotsiaalsed huvid Transpersonaalne – mõõdupuuks indiviidide ja ühiskonna loodud entiteedid – kultuur Objektiivsed kriteeriumid – tulenevad subjektiivsete kriteeriumite põimumisest ja leiduvad positiivse õiguse normides, kui viimased lähtuvad loomuõigusest. Ka terve õigussüsteem võib osutuda ebaõiglaseks. Universaalsed õigluse kriteeriumid: Piibli kuldne reegel – „Kõik mida te tahate, et teised teile teevad, tehke ka neile.“
kultustel võib karismaatiline liider ka puududa.H. Becker võttis kasutusele selle mõiste.auditoorne kultus kes astroloogiat usuvad,kuid ei käi koos et oma usku kinnitada. Kultuslik miljöö-tähendab uue vaimsuse keskkond,subkultuur.erinevad kultused tekivad ja kaovad,osalejad vahetavad gruppe-liiguvad ühest grupist teise ja osalevad mitmes grupis. Kultuse ja sekti võrdlus: kultus sekt individualistlik kollektivistlik Vähe nõudmisi liikmetele Palju nõudmisi liikmetele tolerantne mittetolerantne inklusiivne eksklusiivne muutuv stabiilne Hajusad piirid Kindlad piirid Muutuvad uskumused Kindlad uskumused Hajus organisatsioon Kindel organisatsioon Eksami küsimused:
Närviteed viivad otse amügdalasse, ajukoorest mööda,s est viimane on aeglane ja arutlev 74. Kultuuri mõju emotsioonidele. Ekman 1.määrab, mis sündmused põhjustavad emotsioone 2. reeglid emotsioonide avaldumiseks 3. ütleb, kuidas emotsiooni puhul käituda 75. Individualistlik kultuur ja usaldus. Individualistlik lääs- süütunne Motiiviks isiklik väärikus Emotsiooniks süütunne vs Kollektivistlik Ida- häbitunne Motiiviks enda no säilitamine Emotsiooniks häbitunne 76. Sternbergi armastuse kolmnurk. 3 erinevat? v 3 segu? Intiimsus, kirg, pühendumine nurkades Romantiline armastus, toetav(seltsiline), rumal (pime, passion+commitment, ei saa küll aru, mis selles rumalat on..) külgedes 77. Emotsionaalne intelligentsus. Goleman- võime ära tunda enda ja teiste emotsioone, adekvaatselt emotsioone
Elukäigu uuringud uuritakse inimeste kogu eluteed (tähtsate elusündmuste ajastamist, nende järjekorda ja muutujate mõju sündmuste ajastamisele ja järjekorrale). 32. Margaret Mead murde-ea probleemid esinevad vaid lääne kultuuris, sest teismelistel on vaja langetada olulisis otsuseid. Erinevates kultuurides on erinev isiksuse areng. Kultuuridevahelised võrdlevad uuringud: uuritakse psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides (individualistlik ja kollektivistlik). 33. Jean Piaget lapse mõtlemine peab läbima mitu arengustaadiumit (senso-motoorne, preoperatsionaalne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium) enne kui jõuab täiskasvanulikku loogilise mõtlemiseni. Mõistuse teooria inimestel on teadvus ja oma arusaam maailmast. 34. Lev Võgotski lääne kultuurile on omane loogiline mõtlemine, sest neil on seda kogu aeg vaja. Traditsionaalsetes pole vaja. Erinevates kultuurides on mõtlemine ja selle
- Range ja kontrolliva kasvatusstiili tõhusus varieerub kultuuriti; - Autoritaarne (authoritarian) kasvatusstiil on seotud pigem kehvema psühholoogilise kohanemisvõimega (maladjustment); - Väga kontrollivate vanemate lapsed on vähem õnnelikud. Trade-off between happiness and achievment. Suhtlus vanematega. Lapse perspektiivi tunnistamine (independent agents) vs juhtimine vanemliku eeskuju abil (relational beings). Ma olen selline vs ma kuulun sinna ehk individualistlik/kollektivistlik. Nimisõna-eelistus (noun bias) ehk nimisõnade eelistus lastel, võrreldes teiste sõnaliikidega. Ei ole nii kultuuriülene kui arvati. SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |4 - Nimisõna-eelistus kui keeleliste erisuste peegeldus? - Nimisõna-eelistus kui suhtlema õppimise viis erinevates klt-ides. Auto kui objekt, auto kui sotsiaalsete suhete koondkuju nt.
HOLSTFEDE MAAILMAKULTUURI KAART G.Hofstede uuris 30.a jooksul 75 erinevat riiki ja tõi selle põhjal välja maailmakultuuri kaardi, mille aluseks on 4 näitajat: individualism ja kollektivism, võimudistants, ebakindluse vältimine, maskuliinsus ja feminiinsus Individualism ja kollektivism Iindividualistilikes maades väärtustatakse üksikindiviidi huvisid, kollektivistilikes maades allutatakse üksikisikute huvid grupile Individualistlik maa (Eesti, Kollektivistlik maa (Kolumbia, 13 USA) Pakistan) Juhi ja alluva Kalkuleeritud suhe Isa ja poja suhe. Töötaja annab vahekord endast kõik tähendab, et tema eest hoolitsetakse.
Kultuurid Individualistlikud lääne kultuurid Kollektivistlikud aasia ja arengu maade kultuurid · Vastastikku sõltuv Mina käsitus sisaldab rohke m gruppi kuuluvust tähistavaid määratlusi. · Enesehinnang on tugeva mini seotud teiste arvamuse ga minust ja minu grupist ( Crocker et al, 1994) · Kollektivistliku vs individualistliku kultuuri positiivne kangelane. · Käitumine Kobo maavärin 1995 marodöörluse puudu mine · Kollektivistlik kultuur seal, kus ühised problee mid (looduskatastroofid jne) Atributsioon ·Inimese iseloo mujoonte, kavatsuste, tegutse mis m otiivide järelda mine te ma käitumisest, käitumise põhjendus ·Teiste ini meste käitumise seletamine käitumise põhjuste o mistamise kaudu lähtudes dispositsioonist v õi situatsioonist ·Atributsioonivigade tagajärjed: ·Seksuaalne agressioon ·Seksuaalne ahistamine Miks?
Jaapanlasi on õpetatud kontrollima oma näoilmet manada näole rahulik, muretu ilme, olenemata sisemistest pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma 17 emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer. 79. Moraalsed tunded Läänes ja Idas. Individualistlik Lääs. Süütunne Kollektivistlik kultuur (Aasia) Häbitunne Mina on auditooriumiks enda toimingutele. Teised on auditooriumiks mu enda tegevustele Motiiviks on isiklik väärikus Motiiviks on enda näo säilitamine Emotsiooniks on süütunne.
Töötajad initsiatiivikasmad Juht ja alluv võrdsed ja juht peab lugupidamise ära teenima Austria, Taani, Uus-Meremaa, Iisrael 2. Individualism/kollektivism Kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi o Individualistlik: suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad üksikisiku soovid ja vajadused, eneseteostus, isiklikud huvid USA, Austraalia, Kanada, Suurbritannia o Kollektivistlik: inimesed seostavad ennast eeskätt grupiga, grupi vajadused tähtsamad üksikisiku omadest, grupi harmoonia, traditsioonid, au ja kohustused Kolumbia, Pakistan, Venetsueela, Peruu 3. Maskuliinsus/feminiinsus o Maskuliinsus kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja mehelikud väärtused Iseseisvus, karjäär, edukus, kindlameelsus, edasipüüdlikkus, tulemustele orienteeritus, saavutused
stressi, oluline on kindlustunne (Kreeka, Portugal). Ebakindluse vältimine madal: muudatustega kohanemine kiirem, vähem kirjalikke reegleid, paindlikkus, oluline on tegevusvabadus (Rootsi, Taani, Singapur). · Individualism/kollektivism: kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi. Individualistlik: suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad üksikisiku soovid ja vajadused, eneseteostus (USA, Kanada, Suurbritannia). Kollektivistlik: inimesed seostavad ennast eeskätt grupiga, grupi vajadused tähtsamad üksikisiku omadest, grupi harmoonia, traditsioonid, au ja kohustused (Kolumbia, Pakistan, Peruu). · Maskuliinsus/feminiinsus: kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja mehelikud väärtused. Maskuliinsus (Jaapan, Itaalia, Austria): iseseisvus, karjäär, edukus, kindlameelsus, edasipüüdlikkus, tulemustele orienteeritus.
I lasteaed 1905.a. Tartu Lasteaia Selts. Õpetajakoolitus sai riiklikul tasemel alguse Tartu Õpetajate Seminari juures 1920.a. (Eesti Lasteaednike Seminar). Nõukogude Eestis avati rohkesti lasteaedu, sest vanemad pidid palju tööd tegema. Nõukogude naine töötas mehega võrdselt, riik soosis laste kasvatamist selleks loodud asutustes. Lasteaedades olid avatud muuhulgas ööpäevarühmad, vastu võeti lapsi alates kolmandast elukuust. Lasteasutustes olid väga range puhtusenõuded, kollektivistlik kasvatus. Väärtustati mängu kui õppimise viisi. Üleliidulised detailsete ettekirjutustega õppekavad. 1845-1918 leidsid aset vaimuhaigete, sh vaimselt alaarenenute, epileptikute, kurtide ja pimedate loendused. Arengupuuetega inimeste hooldus- ja kasvatusasutuste rajamine toimus filantroopiliste rühmituste ja pastorite eestvedamisel. Kuigi Tartu Ülikooli juures oli väga heal tasemel arstiteaduskond, ei toetanud arstid tol ajal veel puuetega isikutega tegelemist.
transpordiohutus, ohtlike materjalide ja jäätmete käitlemine, toidupuhtus (toiduainetes sisalduvad kemikaalid), muutused mikrobioloogilises keskkonnas (immuunsüsteem), demograafilised muutused, ülerahvastatus, töökeskkond. - Lähim elukeskkond - Üldine elukeskkond Tervishoiusüsteem Peab tervise eest hoolitsema ja arstiabi andma, see hõlmab ka taastusabi. - Kollektivistlik aspekt kultuuriline filosoofia, mis rõhutab indiviidi osa kui milleski suuremas. Rõhk on sellel tegevusel, mis on kollektiivi poolt sooritatud. Väiksem tähtus on isikul. See, mis on hea ühiskonnale, ei pruugi hea olla indiviidile. - Indiviidi aspekt - Holistlik aspekt terviklik lähenemine, indiviid peab liituma ühiskonnaga täpselt samapalju, kui ühiskond peab liituma indiviidiga.
Jaapan: See on huvitav. USA: Ei, me ei sa...a seda teha! Jaapan: Meeleldi arutame seda! USA: Oled sa peast segi? Jaapan: Meil võib probleeme olla. Järeldus: Jaapanlane väljendab oma negatiivset suhtumist leebemalt. Ta on tolerantsem ja optimistlikum. 79. Moraalsed tunded Läänes ja Idas. Individualistlik Lääs: Süütunne Mina on auditooriumiks enda toimingutele. Motiiviks on isiklik väärikus Emotsiooniks on süütunne (Guilt) Kollektivistlik kultuur (Aasia): Häbitunne Teised on auditooriumiks mu enda tegevustele Motiiviks on enda näo säilitamine. Emotsiooniks on häbitunne = Shame 80. Individualistlik kultuur ja usaldus. Ei usalda võime, iseseisvus, mina ise, innovatsioon. 81. Sternbergi armastuse kolmnurk. Kolmnurga alumine osa on pühendumine, vasakule küljele jääb suhtes intiimsus ja paremale kirg. See tähendab seda, et suhtes on need kolm asbekti kõik väga tähtsad.
heaolu, kõrge rahulolu abieluga, kuid palju mittemateriaalsed väärtused nagu rahulolu, kuuluvus, eneserealiseerimine. näitajatena mõistetakse neid, mis esitavad sotsiaalseid fakte lahutusi, suitsiide ja kuritegevust; edukus toob au ja lugupidamist, kuid Heaolu (well-being) dimensioonid/aspektid olenemata personaalsetest hinnangutest, subjektiivsed kaotusvalu on kibedam.• Kollektivistlik kultuur vähendab inimese vabadust, Füüsiline e kehaline heaolu – tervise ja spordi valdkond- normaalne näitajad seevastu peegeldavad just individuaalseid tunnetusi kuid pakub kaitset üksilduse ja välistab hälbiva käitumise. anatoomiline areng, toimetulek- bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine ja hinnanguid sotsiaalsetele tingimustele. Elukvaliteedi Loovus, kunstid ja kultuur mõjutavad positiivselt
valitsemises, kuidas kasutab võim sunnivahendeid poliitika elluviimisel. Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus on demokraatia tunnused. Rahva võim. Indiviidi ja poliitikute vaheline võistlus häälte pärast. Individualistliku demokraatiateooria kohaselt käsitletakse rahva võimuna enamuse võimu. Rahvas on üks kogum. Kollektivistlik demokraatiateooria peab oluliseks ühiskonda kui tervikut. Viimaseid kahte nimetatakse ka osavõtuteooriateks, kuna oluline on rahva osavõtlikkus. Demokraatlik eliitteooria puhul omandab võimu see kes võidab võistluse üksikisikute ja professionaalse eliidi vahel. Autoritaarne reziim- legimiteerib võimukasutaja oma käsud ja korraldused kodanike enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks jõumeetodeid. Puuduvad konstitutsioonilised piirangud
· Osaluskultus inimesed moodustavad grupi, käivad kohal. Näide: Sai Baba kultus. · Kultuslik miljöö uue vaimsuse (New Age) keskkond (subkultuur, kus tekivad ja kaovad erinevad kultused, osaletakse mitmes grupis korraga jne). (Osalus-)kultuse ja sekti võrdlus: Kultus Sekt Individualistlik Kollektivistlik Tolerantne Mittetolerantne Vähe nõudmisi liikmetele Palju nõudmisi liikmetele nõutakse teatud eluviisi, pühendumist, aega Inklusiivne Eksklusiivne pühendumine ainult sellele sektile Muutuv Stabiilne
töölised ei oma erilisi õigusi. 26. Kirjelda organisatsioonikultuuri tüüpe G. Hofstede järgi ja too näiteid kultuuridest. Kuhu paigutad Eesti? 1) Kollektivism vs Individualism Näitab, kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi. Individualistlik (USA, Austraalia, Kanada, Suurbritannia): suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad üksikisiku soovid ja vajadused, eneseteostus, isiklikud huvid Kollektivistlik (Kolumbia, Pakistan, Venetsueela, Peruu): inimesed seostavad ennast eeskätt grupiga, grupi vajadused tähtsamad üksikisiku omadest, grupi harmoonia, traditsioonid, au ja kohustused 2) Võimudistants Näitab, millisel määral aktsepteeritakse võimu ebaühtlast jaotust organisatsioonides. Suur võimudistants (Mehhiko, Filipiinud, Venetsueela) Suur lõhe alluvate ja juhtide vahel,
☼ mentaliteet saab uurida kvantitatiivsete meetoditega (analüüs) mõõta inimeste mõõtmise muutmist ☼ kuidas mõõta kristiusu tähtsuse vahenemist – järjest vähem kasutati küünlaid Prantsusmaal → mentaliteedi muutus → kahanev usk Jumalasse Goff: jagavad mentaliteedi Peter Burke:rõhutus kollektiivsetele hoiakutele alateadlik, argimõtlemine (mitte filosoofia) kuidasinimesed mõtlesid, kui ka midamõtlevad mentaliteediajaloo kriitika: ☼ kollektivistlik lähenemine– kipub mõtteviisi ühtlustama (alahinnatakse erinevusi, konflikte, pingeid) ☼ mentaliteedi muutused ajas – (üks inimene ei saa muuta mentaliteedi) – mentaliteedid muutuvad suurte asjade pärast ☼ kuidas siduda vaimseid muutusi majandusega, mis keda mõjutab: kas muutub mõtteviis ja siis majandus või teistpidi? dialektiline – üks mõjutab teist ☼ allikad – raskesti leitavad Annales’i koolkond: nimi ajakirja järgi - Bloch ja Febvre põhiseisukohad:
inimeste hoiakuid, teadmisi, emotsioone ja käitumist. Jaguneb: - konformsus - kuuletumine Konformus inimestel toimub hoiakute v käitumise muutmumine vastusena vihjatud e implitsiitsele sotsiaalsele normile. Kuuletumine hoiaku v käitumise muutumine toimub vastusena otsesele e eksplitsiitsele käsule. Meie kultuuris on konformsus negatiivse tähendusega, kuna oleme individualistliku kultuuri esindajad. Nt Jaapanis, kus on kollektivistlik kutluur, on see positiivne omadus - isik on küps, tal on kontrolli ja tolerantsi. Klassikalised sotsiaalsed normid Muzafer Sherifi, 1935 katse valge täpp mustal tahvlil, kui kaugele liigub? Esimesel päeval üksi, teisel kolmekesi. Katse käigus nägi ta et osalejate hinnangud nihkusid eemale algsest ja üha lähemale kaaslaste arvamusele. Ta nimetas seda sotsiaalseks normiks. Normi tekkeks on vaja kaaslaste füüsiline lähedus. Hiljem tõetati, et ei pea olema füüsilist lähedust
· Müstilised · Poliitilised · Funktsionaalsed · Demoskoopilised Poliitiline kultuur Sellega hakati tegelema 1960ndatel. Klassikaline raamat: Gabriel A.Almond ja Sidney Verba 'The Civil culture'. Tähendab kodanike hoiakute kogumit oma maa poliitiliste institutsioonide, isikute ja nende käitumise suhtes. Hoiak tekib kolmel tasandil hinnanguline, afektiivne ja kognitiivne. Isikute hoiakute ja veendumuste aluseks on teadmised. Poliitlise kultuuri tüpoloogia: · Kollektivistlik vs industriaalne · Egalitaarne vs mitteegalitaarne · Elitaarne vs mitteelitaarne · Konsensuslik vs mittekonsensuslik Poliitilise kultuuri allkultuurid: · Regionaalne · Etnolingvistiline · Sotsiaalmajanduslik 11 · Vanuseline Poliitilist kultuuri uuritakse küsitluste (intervjuude) abil. Küsimused hindavad inimeste poliitilist orientatsiooni
• Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust). Kultuuri mõju subjektiivsele heaolule: • Kontiinum individualismilt kollektivismile • Individualistlik ühiskond/kultuur pakub inimesele rohkem vabadust; keskmiselt kõrge subj. heaolu, kõrge rahulolu abieluga, kuid palju lahutusi, suitsiide ja kuritegevust; edukus toob au ja lugupidamist, kuid kaotusvalu on kibedam. • Kollektivistlik kultuur vähendab inimese vabadust, kuid pakub kaitset üksilduse ja välistab hälbiva käitumise. • Loovus, kunstid ja kultuur mõjutavad positiivselt inimeste tervist ja heaolu • Kultuuri ja kunsti kaudu me võime leida tähendusi oma kogemustele, väljendada oma mõtteid ja emotsioone, luua ja alal hoida suhteid, avastada oskusi ja andeid nii endas kui teistes. • Need kogemused annavad võimaluse integreerida keha, vaimu ja hinge; õppida end tundma ja teha muutusi elustiilis.
17. detsembril 1933 muutusid Estonia kontserdisaali kongressil parteiks. Jaanuaris 1934 linna- ja alevivolikogude valimistel suur edu. Eriti Tartus. Vallavolikogude valimistel ei saavutanud erilist edu, maal oli nende oht teoreetiline. Riigipöörde küsimuses olid aga eriarvamusel. Liider Artur Sirk oli vastu. Kas Eesti vabadussõjalaste puhul oli tegu paremäärmusliku või fasistliku liikumisega? Arvatakse, et fasism, kuna 1. Juhiprintsiip 2. Poliitilist võimu hoidev ainupartei 3. Kollektivistlik põhimõte 4. Autoritaarne demokraatia 5. Kollektivism 6. Välispoliitika primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14. aprillil 1934 väitis advokaat Ferdinand Karlson Riigikohtus, et pole demokraatia vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha fasistlikku riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta
17. detsembril 1933 muutusid Estonia kontserdisaali kongressil parteiks. Jaanuaris 1934 linna- ja alevivolikogude valimistel suur edu. Eriti Tartus. Vallavolikogude valimistel ei saavutanud erilist edu, maal oli nende oht teoreetiline. Riigipöörde küsimuses olid aga eriarvamusel. Liider Artur Sirk oli vastu. Kas Eesti vabadussõjalaste puhul oli tegu paremäärmusliku või fašistliku liikumisega? Arvatakse, et fašism, kuna 1. Juhiprintsiip 2. Poliitilist võimu hoidev ainupartei 3. Kollektivistlik põhimõte 4. Autoritaarne demokraatia 5. Kollektivism 6. Välispoliitika primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14. aprillil 1934 väitis advokaat Ferdinand Karlson Riigikohtus, et pole demokraatia vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha fašistlikku riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta
vastutav oma suhete eest ja oma õnne eest, kollektivistlikus kultuuris inimene püüab kohanduda normidega ja tema isiklik õnn on suhteliselt tagaplaanil. Nt. Small talk e. viisakusvestlus näide Soome-Eesti. Soomlased ja eestlased on erinevad. Eestlased ei oska tühjast-tähjast rääkida. Räägivad poliitikast, tervisest jne. Soomlastel small talk rohkem levinud. Isegi laulu ja tantsumaneerid erinevad kollektivistliku ja individualistliku kultuuri puhul. Kollektivistlik kultuur rõhutab grupi tähtsust, tantsud sünkroonsed. Lahus tantsimine on alguse saanud individualistlikest kultuuridest. Organisatsioon: kollektivistlikes maades eeldavad töötajad, et organisatsioon hoolitseb nende eest. Organisatsioon on justkui perekonna rollis nt. Töökoht peaks looma vaba aja veetmise võimalusi jne. Kollektivistlikes maades kasutatakse organisatsioonis rohkem grupitasusid ning väärtustatakse gruppi ja meeskonnatööd. Individualistlikes maades
annaabi.ee 
