o Ajatatud makse standard (krediidisuhe) o Eeldab: Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus o Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus-rahalised nõuded on: Tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised Sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus o Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled+väljaandja+vahendajad) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o 18-19saj industrialiseerumine Karl Marx ja Georg Simmel
Pommiga taheti mõlemad tornid hävitada. (Skillings, 2001) 6 3.2Ideoloogia Terroriside eesmärk on hirmutada ja inimesi kartma panna. Terroristide sihtmärgiks on olnud alati demokraatlikud riigid, sest siis jõuab terroristide öeldud sõnum inimkonnani, kajastub meedias ning tänu sellele suudavad nad inimkonda rohkem mõjutada. Terrorismi põhjused on islami- ja läänemaailma suhetest tingitud individuaalsetest ja kollektiivsetest, majanduslikest ja poliitilistest põhjustest. Peamiseks motiiviks on paradiisi saamine. Kui terroristid tapavad kellegi koos endaga, siis satuvad nad pärast surma paradiisi. Paradiis on püha koht ja suur au. Paradiisi saamine ei ole ainuke motiiv, sest on terroriste, kes tahavad surra, sest ei saa oma eluga hakkama. Terroriste on mõjutatud endaga koos ka teisi inimesi hukkama. Nii tegutsesid ka kaksiktornis osalenud terroristid, kes töötasid al-Qaida rühmituse heaks. Al-Qaida eesmärk
ja turule sisenemine enamasti lihtsam; müüja/ostja isik ei ole oluline Raha funktsionaalne tähendus: Vahetusvahend, võimaldab vahetustehinguid ja ületab barterkaubanduse võimalusi; väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus; arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist; ajatatud makse standard Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Rahalised nõuded on tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ja sõltuvad “isetäituvatest” ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus Väljaanda kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus
Institutsionaliseeritus erinevatel tasanditel Regulatiivsed institutsioonid (seadustatus) Finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus) Riiklik ja globaalne tasand (nt euro, IMF jm) Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus -rahalised nõuded on ... ... tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ... sõltuvad ,,isetäituvatest" ja kollektiivsetest ootustest Raha kui institutsionaliseerutud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + ,,vahendajad" (finantssüsteem) Raha sümbolväärtus Kasvav lahutatus ,,omaväärtusest" (raha kui virtuaalne arvestusühik); Valitseja võim; rahvuslik identiteet; Tarbimisühiskond
tunnustamine ja usaldamine vabastas pangad hoiustajate varanduse füüsilisest transportimisest ühest pangast teise mööda ohtlikke kaubateid. Tänapäeva pangad hakkasid tekkima 14. ja15. sajandil Itaalia kaubalinnades . Sõna pank tulenebki itaaliakeelsest sõnast banko ehk banka, mis pidi algselt tähendama rahavahetaja lauda, tooli või rahalaegast, kus vahetusraha hoiti. Krediteerimise, pangavekslite (-tähtede) emiteerimise ja sularahata arvelduste sooritamise tõttu muutusid pangad kollektiivsetest hoiuseifidest ajapikku üha enam arveldusvahendeid tootvateks, ümberjaotavateks ja transportivateks rahaasutusteks. Seda, et pangad hakkasid ise raha emiteerima võiks pidada teiseks revolutsiooniks panganduse arengus. Seega ei sõltunud pank enam kullakaevanduste võimsusest ega riigi rahapaja toodangust, vaid hakkas ise oma varasid ja ringluses olevat rahamassi kasvatama. (Ivanova 1998: 5-18) Arvatavalt 16. sajandil asutasid kaupmehed Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal
isik ei ole oluline Raha funktsionaalne käsitlus: raha kui... Vahetusvahend: võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi Väärtuste akumuleerija, väärtuse stabiilsus Arvestusühik, võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist Ajastatud makse standard (krediidisuhe) Sotsiaalne konstrueeritus rahalised nõuded on tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ja sõltuvad "isetäituvatest" ja kollektiivsetest ootustest Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (Tehingu osapooled+väljaandja+"vahendajad")(finantssüsteem) Raha sotsioloogilised määratlused Raha kui vahetusvahend: üldistatud legitiimne väärtusnõue Garanteerib ligipääsu hüvedele Hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne
laienemine ja turule sisenemine lihtsam; müüja/ostja isik ei ole oluline. 5) Raha funktsionaalne tähendus o Raha funktsionaalsus: vahetusvahend; väärtuse akumuleerija; arvestusühik; ajatud makse standard. 6) Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus o Sotsiaalne konstrueeritus: rahalised nõuded on: - tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised; - sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest. 7) Raha ja usaldus o Raha usaldus: väljaandja kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem). 8) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o Rahaloomise ja rahale ligipääsuvõimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja. o Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus.
Väljendit „end siduma“ kasutati seoses kirjaniku kohustusega sekkuda poliitikaküsimustesse esimest korda 1921. aastal. Erinevate riikide kirjanikkond suhtus ideoloogiaga sidumisse erinevalt. Prantslased väljendasid enda suhtumist vastuseisuna, mitte solidaarsuse deklaleerimises millegi poolt. Nas protestisid surve vastu ning nõudsid üksikisiku õiguste tõsmist kõrgemale kollektiivsetest huvidest. Sakslased toimisid vastupidi – nad olid valmis ohverdama natsionalismile oma sõltumatuse (suuresti tehti seda hirmust). Vaatamata sellele, et kirjanik valis staatuse, kus ta ei sidunud end ühegi ideoloogiaga, jäi kaasvastutus oma rahvuse esindajana teda saatma ning see kajastub ka tema teostes. Teose käsitlemine Arvan, et teost võiks käsitleda kursuse „20. sajandi kirjandus“ raames ning teema
Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus - rahalised nõuded on: tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised sõltuvad „isetäituvatest“ ja kollektiivsetest ootustest sõltuvad „isetäituvatest“ ja kollektiivsetest ootustest 15. Raha ja usaldus 7. Raha ja usaldus Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus;
Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Humanistid. 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud. 2) Humanistlik "riigi huvi" teooria(valitseja peab tagama riigi säilimise). Lähtumine kollektiivsetest õigustest, mitte individuaalsest patust. "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda,mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud(vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb). Sõda on jõudude tasakaalu taastamiseks. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinsitinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele
(kultuuriökoloogiad). Praegu lihtsalt niipalju, et psühholoogias on laias laastus ka vähemalt 2 erinevat seisukohta inimese-keskkonna suhete kohta: (a) üks mis näeb inimest keskkonda pigem eraldiseisvatena ja kultuuri, kui miskit nende vahepeal; (b) teine mis näeb neid lahutamatu tervikuna. s.t. viimase puhul indiviid+keskkond kui terviklik süsteem ja kultuuri tekkimine selles süsteemis, mitte ainult indiviidides või neist väljaspool. Antropoloogias räägitakse jagatud kollektiivsetest mõtlemismudelitest (folk models), sotsiaalpsühholoogias samas tähenduses sotsiaalsetest representatsioonidest. Kaasaegne interdistsiplinaarne uurimisvaldkond kognitiivne antropoloogia toob välja 3 peamist käsitlust sellest, mis on kultuur antropoloogilises tradtisioonis (vrdl eelpool väljatoodud 3 arusaamaga kultuuripsühholoogias, mis on sarnast, mis erinevat?): 1) kultuuri nähakse kui teatud hulka eksisteerivaid teadmisi need teadmised
ühingute osatähtsus töösuhete reguleerimisel, ametiühingute kujunemise ajalooline aspekt Eestis. Ametiühingu mõiste, asutamise kord, õigused ja pädevus Üksikkanal ettevõttes esindab töötajaid ametiühing (AÜ).Üksikkanali süsteemi idee seisneb selles, et enamik töötajaid kuulub ametiühingutesse ning seetõttu pole töötajate informeerimise ja konsulteerimise jaoks vaja luua lisakanaleid. Kas ja kuidas on informeerimine-konsulteerimine eraldatud kollektiivsetest läbirääkimistest, on sellisel juhul ametiühingu sisemine otsus. Kaksikkanal ettevõttes esindab töötajaid lisaks AÜ-le ka muu esindaja (töönõukogu vmt). Kaksikkanali süsteemi juhtmõte on: igal töötajal on ametiühingusse kuulumisest sõltumata õigus olla informeeritud ning avaldada arvamust oma tööelu korralduse küsimustes. Esimese puhul informeeritakse ja konsulteeritakse laia kandepinnaga ametiühingute kaudu
Kliendiks võib olla inimene, kellel on selliseid kogemusi, mis on teda kui inimest muutnud – tema väärtusi, käitumist, hoiakuid. Neid aspekte tuleb nõustamisel silmas pidada. (ka meie endi väärtused on kujunenud keskkonnas, milles ise viibime – see keskkond mõjutab ka meid ja meie väärtusi). Neil võib olla traumaatilisi kogemusi ja vajada nt psühholoogi, psühhiaatri või arsti abi. Kliendid, kes tulevad kollektiivsetest kultuuridest, kus kehtib grupidünaamika ja kus individuaal allub grupiautoriteedile (nt perekond, suguvõsa) – see viib meid soolise võrdõiguslikkuse teema juurde, kus noor naisklient ei pruugi omada iseseisvat otsustust võime, vaid see on tema meespereliikme või abikaasa otsustada. Sageli puudub ühine keel suhtlemiseks- kasutada tõlgi abi. Osades riikides ei taheta näida rumalana või näidata välja häbi, piinlikust – seega võib
stimulus-----> mentaalne operatsioon ---->response keskkond ,,must kast" Evolutsionistid: samale stiimulile järgneb sama vastus, sõltub ka keskkonna tingimustest, mida on aga võimalik ette ennustada, seega ,,must kast" töötab kõikides kultuurides ning ühiskondades sarnaselt. Kultuurrelativistid: konkreetsele ärritajale on vastusevarjante lõpmatult palju.'Must'kast on tingitud erinevate kultuuride erinevast ajaloost, kultuurikandjate individuaalsetest ja kollektiivsetest omapäradest. Boase mõju - Koolitas välja terve hulga Ameerika antropolooge. Üks esimesi, kes mõistis,et maksimaalse info saamiseks on tarvis koolitada nii mees- kui naisantropolooge (Ruth benedict, Margaret Mead) Suur mõju Edward Sapiri tegevusele. Boas rõhutas,et iga keel kujutab endast kogemuse klassifitseerimist, ja need erinevad keelest keelde. Pani aluse ameerika antropoloogiale sellisel kujul nagu me seda praegu teame.Rajas esimese antropoloogiaosakonna USAs
Gentili ning ta arendas sellest 'õiglase sõja' teooria. Tema käsitluse keskmes, lähtepositsiooniks olid kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt (vrdl neoskolastikud). Tegemist on riigikeskne distsipliin, sõjaõigus ei ole mitte inimese moraalne kohustus või õigus, vaid riigi õigus. Seega ei ole see üldse teoloogiline distsipliin, sõjaga peaksid tegelema juristid ja riigiteadlased, mitte teoloogid. Nendest kollektiivsetest õigusttest rõhutas Gentili ,,Õiglases sõjas" eelkõige kaitsesõja aspekti. Kaitsesõda on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus (sest ei saa usaldada, et vastane jääb oma õigluse piiridesse). Ja ka siis, kui vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb seda teha (vastandudes skolastikutele, kes ütlesid, et õigusrikkumine peab olema juba toime pandud).
Sellest ajast pärinevates hauapanustes peale ehete mingeid (tarbe-)esemeid ei leidu. Surnute põletamise komme kestis Eesti aladel ligikaudu paar tuhat aastat ja lõppes ajaloolise aja algusega. Eestlaste muistseteks matusepaikadeks olid kivikangrud ja hiied. Haudadele kivide kuhjamine või puude istutamine arvatakse olevat seotud uskumusega, et surnu võib hauast välja tulla. Selle takistamiseks oli haud vaja koormata raskusega. Kollektiivsetest matmispaikadest said ajapikku kivikangrud ja hiied. Vanim säilinud matusepaik Eesti aladel asub Tamulas ja pärineb nooremast kiviajast. Selles leiduvad hauapanused viitavad samuti kujutlusele hauatagusest elust. Esimesel aastatuhandel eKr hakkasid tolleaegsed eestlased oma surnuid matma maapinnale kuhjatud kivivaredesse -- kivikalmetesse. Sinna maeti laipu nii põletatult kui ka põletamata. Rooma rauaajal kujunes Kirde-Eestis välja nn tarandkalme -- mitmeosaline nelinurkne
teavitama: o ülemineku kuupäevast o ülemineku põhjustest o ülemineku tagajärgedest töötajatele o töötajate suhtes kavandatavatest meetmetest - (TLS § 113 lg 1) - tööandjad peavad usaldusisikuga/töötajatega konsulteerima juhul, kui nad kavatsevad teha töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi - konsultatsioonide eesmärk on kokkuleppe sõlmimine - (TLS § 113 lg-d 2 ja 3) Eksamiline ei tule kaasust kollektiivsetest töösuhetest või TVL kohta. Kollektiivsed töösuhted – eksamil vähemasti kaks küsimust selle kohta (2/12) 10. Töövaidluse lahendamine TVKs 10.1 Üldist - Lisaks kohtule, saab vaielda ka TVLs. - TVK-d tegutsevad 1996. aastast. Paljudes riikides on töökohtud (Saksamaa, Soome) – spetsialiseerunud kiirelt töövaidlusi lahendama o 2003 kohalduvad TmkS seadus, 2007 otsuse kättetoimetamisel
ohu puhul. Erakorralise seisukorra seadus täpsustab -- erakorralise seisukorra võib välja kuulutada, kui põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu pole võimalik kõrvaldada selles seaduses nimetatud abinõusid rakendades. Selle seaduse kohaselt võib põhiseaduslikku korda ähvardav oht tuleneda: 1.katsest vägivaldselt kukutada põhiseaduslikku korda 2.terroristlikust tegevusest 3.vägivallaga seotud kollektiivsetest surveaktsioonidest 4.ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist 5.Eesti mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest Põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust peavad riigiasutused ning linna- ja vallavalitsused viivitamatult teatama presidendile, peaministrile ja kaitseväe juhatajale. President peab kohe pärast seda kokku kutsuma Riigikaitse Nõukogu, kes annab presidendile arvamusi ja teeb talle ettepanekuid.
vajadustele. Soetab vara, mida ta ei saa kunagi kasutada ja au, mida ta põlgab niipea, kui selle kätte saab... ,,Enamik meie hädadest on meie endi põhjustatud. Me oleksime võinud pea kõiki neid vältida, kui meie eluviis oleks olnud lihtne, ühetaoline ja üksildane, nii nagu loodus meile ette kirjutab." · Valgustusajal peeti ainsaks tsivilisatsiooni lootuseks mõistust ja teaduse võidukäiku. Rousseau rääkis heatahtlikkusest ja kollektiivsetest instinktidest. · Teadust tuleb hoida seal, kus on tema koht, kui ta jõuab sinna, kus on südameasjad, on see halb. Moraalsed tunded on olulisemad mõistusest. · Inimese moraal sõltub alati oma aja ja ühiskonna moraalist. Moraal tuleb kogukonnast: ainult ühiskonnast tuleneb individuaalsus, tõeline vabadus ja omand, lepingute järgimine; väljaspool ühiskonda pole midagi moraalset.
annaabi.ee 
