Herbert Spencer oli veendunud, et progress on seaduspärasus, mitte juhus, ning et inimühiskonna progressi aluseks on järjepidevus ja kasulikkus. Ta arvas, et Darwini ja Lamarcki ideed looduse kohta on rakendatavad ka inimühiskonnale. Tal oli idee, et inimese ja loomade mõistus areneb pidevalt ning selle ülesandeks on aidata organismil keskkonnaga kohaneda. Inimese psüühika allub loodusseadustele, areng toimub väikeste sammude haaval ning talletub liigi või rassi kollektiives mälus. Bioloogiline organism ühiskonna mudelina bioloogiline organims on ühiskonna mudeliks kahel viisil: 1) Ühiskond on süsteem, millel on struktuur ja funktsioonid, täpselt nagu elaval organismil 2) Ühiskond esindab sotsiaalse evolutsiooni teatud taset, mille määrab struktuuriline diferentseerumine Kolm arenguga seotud tendentsi: 1) suuremaks kasvamine; 2) struktuuri komplekssemaks muutumine; 3) funktsioonide diferentseerumine
Samasse religiooni kuuluvad inimesed tunnevad üksteist ära läbi jagatava religioosse traditsiooni. Rass - raskem defineerida kui rahvust ja religiooni. Sotsiaalne konstruktsioon, mille olemus ei ole midagi fikseeritult konkreetset, samuti aga ka puhas illusaioon, mille ideaalne sotsiaalne kord peaks kõrvaldama. See on pidevalt muutuvate tähenduste kompleks, mida määratletakse ja vaidlustatakse kogu ühiskonnas, nii kollektiives tegevuses kui ka individuaalses kogemuses ning rassilisi kategooriaid luuakse juurde, tehakse ümber, hävitatakse ja taasluuakse pidevalt. Rassi ei ole alati kerge määrata kuna nii mõnelgi juhul on rassid omavahel segunenud ja puhtaid rasse, mis baseeruks füüsilisel välimusel (fenotüübil) või geneetilisel koodil (genotüübil), raske leida. 11.3. Milliseid vähemuse ühiskonda integreerimise teoreetilisi mudeleid võib eristada ja kuidas neid kirjeldaksid?