Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku; menetluse keel eesti keel. Võib kasutada teist keelt kõigi nõusolekul. Tagatud peab olema tõlge riigi kulul. Dokumendid eesti keeles; avalikkus kõik istungid avalikud, ei tohi seada piiranguid. Kinniseks võib kuulutada üksnes seaduse alusel poole taotlusel. Istungil võib teha kirjalikke märkmeid;
õigustega, 4) kolooniateks ja 5) provintsideks, mis olid vallutatud maad väljaspoolt Itaaliat.30 26 Ibid 27 Ibid 28 Ibid 29 Ibid 14 Rooma riigi kõrgmaid ametnikke nimetati magistraatideks ja ametkonda magistratuuriks. Magistraatide võimkond oli kahesugune: 1) potestas-kitsam ja erialane võim ja 2) üldine võim mis sisaldas sõjalist võimu. Vabariigi ajal oli kõikjal ametialal kollegiaalsus, st ühele kohale määrati mitu isikut võrdsete funktsioonidega. Magistraadid olid kõikvõimsad kuid olid olemas üsna tugevad võimu piiramise põhimõtted: kollegiaalsus ja ametite ajalisus ning veto õigus. Magistraatide sisuline külg ilmnes neljas võimuavalduses: 1) õigus läbi käia jumalatega, 2) õigus kokku kutsuda mitteametlikku rahavakoosolekut , 3) õigus välja anda edikte ehk korraldusi ja 4) karistamise õigus. Magistraadiks saamiseks pidi olema rooma kodanik, mees-
3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi. 4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse. Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu. Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast. Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. Senat juhtis tegelikult riiki. Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid. Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks. Magistraatide puhul kehtis magistraatide kollegiaalsus – ametnik võis kehtestada veto(keeld) oma kaasametniku või alamametniku otsuse suhtes. Ametnikud ei saanud oma töö eest palka. Kandideerimisel tuli alustada ikka madalamast ametist. Ametnikud: 1)Kvestorid – 40 – rahandus- ja majandusametnikud. 2)Ediilid – 4 – ühelt poolt olid nad Rooma riigis korravalvurid, teiselt poolt muretsesid nad selle eest, et Rooma riigis oleks teraviljavaru. Lisaks sellele korraldasid veel avalikke mänge, lõbustus.
alusel, palk ametikohast sõltuv * Isiklike ja avalike tulude lahus hoidmine, isiklik elu ja tööalane elu eraldatud – füüsiline paiknevus ja tegevused. * Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Varjuküljed : • Uurimus maksuametis • Mitteformaalse suhtluse olulisus • Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele • Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus • uus avalik haldus (New Public Management, NPM) 1980-90 a:d: Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. • Kodanikuühiskond Ernest Gellner (1925-1995) “Conditions of Liberty” (1994)
manöövrile, paludes lehe toimetuse eest wastutajaks härra cand Hugo Treffneri! Niisiis tegu oli mehe eestkoste all välja antava, naise tegevtoimetusel kokku pandava naistele suunatud väljaandega (!) fakt, mis iseenesest peegeldab valitsevaid soo- ja sotsiaalseid paradigmasid, eelkõige naise käsualusust ja tema tegevusruumi ahtust sootsiumi (avalikes-avalikult) patriarhaalseis struktuurides. Siiski antud juhul tuleb seda skeemi lugeda vabamalt: Treffneriga ühendas Suburgi kollegiaalsus hariduspõllul mõlemad ju kooliasutajad ja -juhatajad nii et see patronaaz oli pigem vormitäide paberil. Kuna üks essee ei saa võtta endale eesmärki käsitleda ajakirja kogu selle temaatilises mitmekesisuses, ilukirjandusest (sh algupärasest) kuni sotsiaalia ja moraali (sh kooli ja kasvatusküsimused, erinevad naisküsimused, vooruse seadused seltslikkus elus, perekonnatemaatika jne) ning ökonoomika, täpsemalt
Ka füüsiline paiknevus ja tegevused. Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaaži ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv Varjuküljed : • Uurimus maksuametis • Mitteformaalse suhtluse olulisus • Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele • Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Mis on „oligarhia raudneseadus“? Robert Michels (1911) „Oligarhia raudne seadus” (Tsitaat: ”Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia”). Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja
Ka füüsiline paiknevus ja tegevused. Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaazi ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv Varjuküljed : · Uurimus maksuametis · Mitteformaalse suhtluse olulisus · Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele · Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus · Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine · Otsuste impersonaalsus või informeeritus Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Robert Michels (1911) ,,Oligarhia raudne seadus" (Tsitaat: "Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia"). Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja tööandjatega, endale saama juhtkonna, kes oli piisavalt haritud ja piisavalt
Ka füüsiline paiknevus ja tegevused. Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaaži ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv Varjuküljed : • Uurimus maksuametis • Mitteformaalse suhtluse olulisus • Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele • Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Robert Michels (1911) „Oligarhia raudne seadus” (Tsitaat: ”Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia”). Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja tööandjatega, endale saama juhtkonna, kes oli piisavalt haritud ja piisavalt
kunagi, mil veel haigustekitajate ja ravi loodusteaduslikud meetodid tundmata olid, ta ju seda sisuliselt oli...). Haiguse-tervise mõiste on endasse haaramas valdkondi, nagu sissetulekud, eluviisid, toitumisharjumused, hobid, kutse või amet, haridus, perekonnaelu jms. Ollakse jõutud olukorda, kus enam ei piisa haiglatest, kus tegeletakse tagajärgedega. Tervishoiust on saanud tööstus. Arsti autonoomsuse asemele on tulnud anonüümsus. Arstkonna autonoomsus (ja kollegiaalsus) on seega järjest enam asendunud kõnesoleva kutse tihedate sidemete loomisega riigiga meedikud vajavad riigi raha jne, poliitikud aga põhjendavad oma tegemisi sageli tervishoiu jm sääraste vajadustega. Riigi kontroll kodanike tervise üle on valdkond, millest võiks siinkohal juttu teha ja seda eeskätt seoses nn mürkainetega. Asja iroonia nimelt selles, et paljudki sellistest ainetest, mida praegu keelatakse, kui kahjulikke (kas tervisele
* Tribuutsed komiitsid elukoha järgi. (alama astme ametnike valimine) * Rahvakoosolekud käisid koos suhteliselt harva. * Suuremat rolli etendas Rooma riigis senat, kus algselt oli 300 liiget. * Senati liikmeks said endised magistrandid ja seda eluks ajaks. * Iga viie aasa järel täiendati senati liikmeskonda. * Senat kontrollis ametnike tegevust, juhtis välispoliitikat, rahandust, majandust, valvas usukultuse üle. Tegelikkuses oli senat see, mis Roomat juhtis. * Magistraatide kollegiaalsus ametnikke oli alati paaris arv ja üks ametnik võis oma kaaslase või madalama astme ametniku peale panna veto. * Madalama astme ametnikud olid näiteks kvestor (40tk) rahandus ametnik; ediil (4tk) vastutasid, et Rooma linn oleks teraviljaga varustatud, korraldasid ka avalikke mänge (gladiaatorite võitlused ning hobukaarikute võiduajamised) * Kõrgema astme ametnikud olid näiteks preetor (8tk) tegeles õigusemõistmisega.
Arutelud kolleegidega aitasid ka vähendada stressi, mis omaette vastutusrikas töö tekitab. - Ebefektiivne bürokraatia ja jäikus (Robert K. Merton 1957) Reeglite kasutamine rituaalidena, tegelike eesmärkide unustamine. Kui reeglid ei näe ette kõige tõhustamaid vahendeid => ebaefektiivsus. Olukorra muudatused. Spetsialiseerumine: vaatenurga kitsus => uute probleemide lahendamise raskused, (kommunikatsiooni probleemid, ülesanded satuvad vastutusalade vahele.) Kollegiaalsus: Oma grupi huvide kaitse organisatsiooni eeesmärkide kulul. - Ebaefektiivsuse nõiaring (Michel Crozier 1964) Kolleegide rühmad tahavad maksimeerida oma tegutsemisvabadust => reeglide väline/formaalne heakskiit, eesmärkide ignoreerimine, reeglite mugandumine ametnike omad eesmärkide järgi. Salastatud ja moonutatud informatsioon, kui ei ole ülemuste meeltmööda. Kõrgemad juhid võib- olla teavad, et midagi on valesti, aga nendel ei ole lubatud kahtlusealaste alluvate otsest
lahendavad kõik inimkonna ees olevad probleemid, möödus ruttu ning selgus, et võidetud haiguste asemele tulevad uued vähk näiteks. Tervishoiust on saanud tööstus. Hea näide on Eesti suurlinnade haiglate-poliitika (ka Geenivaramu), samuti kõikvõimalik ravimite-alane korraldus. Muutuste olemus on selles, et arstiga suhtlemise intiimne-privaatne fenomen on asendunud tööstusliku ja formaalse mehhanismiga. Arstkonna autonoomsus (ja kollegiaalsus) on seega järjest enam asendunud kõnesoleva kutse tihedate sidemete loomisega riigiga meedikud vajavad riigi raha jne, poliitikud aga põhjendavad oma tegemisi sageli tervishoiu jm sääraste vajadustega. Arsti autonoomsuse asemele on tulnud anonüümsus. Aastail 1873 oli USA haiglais 146 500 patsienti, aastal 1969 29 miljonit. Rahvastik selle aja jooksul kasvanud 5X, haiglate kasutamine 200X. (Suurbritannias kahekordistus voodikohtade arv aastail 1860-1940. Kahekordistus jälle 1940-1980
probleemidest mitte rääkida. Liiga sageli hoiduvad õpetajad abi otsimisest, kuna see näib oma tähendus ning see vähendab eneseminetamise tunnet (Rogers 2002; vt ka Bernard 1990). ebakompetentsuse tunnistamisena, ning ei paku abi, sest see näib kolleegi süüdistamisena • Toetav kollegiaalsus püüab igapäevase õpetamise tavapärase stressiga teadlikult tegeleda, ebakompetentsuses. Seetõttu püsibki paljudes koolides klassiruumide eraldatuse traditsioon parandades „toetusprotsesside ökoloogiat“ ja tugevdades toetusel põhineva vastastikuse (Eltoni aruanne 1989:69). sõltuvuse tähtsust koolis.
annaabi.ee 
