Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6. Kes on kahtlustatav, kes süüdistatav? Kahtlustatav on isik, keda peetakse kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatuna v. kelle suhtes kohaldatakse enne süüdistuse esitamist tõkendit
vastuolus tema käesolevast Lepingust tulenevate kohustustega või takistada tal muul viisil oma käesolevast Lepingust tulenevaid kohustusi täitmast. 1.3 Ühing kinnitab, et Lepingu sõlmimine ja selle tingimused on kinnitatud osanike [kuupäev] otsusega. 2. Juhatuse liikme kohustused 2.1 Juhatuse liige osaleb Ühingu juhatuse kollegiaalses tegevuses, Ühingu esindamisel ja juhtimisel kooskõlas äriseadustiku ning Ühingu põhikirjaga ning Ühingu osanike ja juhatuse (edaspidi eraldi või ühiselt: Juhtimisorganid) otsustega kehtestatud tingimustel ja korras. 2.2 Lepingu järgi on Juhatuse liikme ametiülesanneteks äriseadustikust ja teistest seadustest tulenevate juhatuse liikme individuaalsete kohustuste täitmine. 2
organites ja selle organi nimel. Korraldus antakse välja vähem tähtastes, kuid operatiivset juhtumist nõudvates küsimustes. Need ei nõu kollektiivset arutamist ega otsustamist. Tekst koosneb üldjuhul ühest osast. Korraldusel on nii täidesaatev kui ka korraldav iseloom ning sellel on ainult üks allkiri. Dokumendil on piiratud kehtivusaeg. Otsus on õiguslik akt, mille võtab vastu kollegiaalses korras kohalik omavalitsusasutus oma kompetentsi kuuluvate kõige tähtsamate küsimuste lahendamiseks. Otsus vormistatakse analoogselt määrusega. Tekst koosneb kahest osast ja allakirjutab kaks ametiisikut. 13. Kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumenteerimine- Koosolekute, konverentside, istungite tegevuse dokumenteerimine tähendab päevakorra, osavõtjate nimekirja ja koosoleku kutse koostamist, osavõtjate registreerimist, protokolli koostatamist ja
Rahastamise Järelevalve Komisjon. Isik haldusorganinaon füüsiline isik, nt minister, tervisekaitseinspektor, politseinik või juriidilisest isikust haldusekandja tervikuna, nt kohaliku omavalitsuse üksus või õigusvõimeline asutus Haldusorganeid võib otsuste vastuvõtmise korra järgi liigitada ka monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatses organis teeb otsuse üks isik, nt Vabariigi President, minister Kollegiaalses organis teeb otsuse isikute kogu, nt Vabariigi Valitsus, linnavolikogu, Hasartmängumaksu Nõukogu) Organikandjaon füüsiline isik organi taga. Asutus (haldusekandja osana) Haldusekandja asutuson haldusekandja osa, mis moodustab varade ja personali tervikliku kogumi kindlate alaliste avaliku halduse ülesannete täitmiseks. Sisuliselt kujutab asutus endast ühtsele teenindamisele (raamatupidamine, personaliteenistus,
2) Kollegiaalsuse kadumine ja peaministri rolli muutumine Peaministril peaks olema suurim võim, kuid on kujunenud nii, et tal pole seda rohkem kui tänapäeva monarhidel. Kuidas saavutada Valitsuse otsuste täitmine allpool? Kuidas tagada Valitsuse järjepidevus? Valitsuse kiire vahetuse puhul on nende mõju väike (nt Madalmaad). Sõltuvalt poliitilisest ja administreerimise vahekorrast jagunevad valitsused tugevateks ja nõrkadeks. Kollegiaalses valitsuse toimub eelkooskõlastamine tähtsamate ministritega. See on tüüpiline nõrk valitsuskabinet, mis töötab parlamentaalsel viisil. Viimasel kümnendil on suurenenud parteide ja ministeeriumite arv president, kelle funktsioon on kabinet moodustada (esitab parlamendile valitsusjuhi kandidaadi), ning kui parteid (parlament) ei suuda omavahel kokkuleppida jääb president kõrvalvaatajaks (nt Eestis). KABINETI SUURENEMISE TAGAJÄRJED
annaabi.ee 
