Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema väike-aasias asunud riigis. Nii jõudis rooma võim aasiasse. Roomast oli saanud vahemete valitseja. Vabariiklik olikord. Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite ametiaeg kestis 5 aastat
22. Klient vaene kodanik andis ennast kliendina rikka kaaskodaniku kaitse alla 23. Konsul senatis sest valiti kaks ametnikku, kes olid konsulid (kõige kõrgemad) 24. Latifundiumid - orjatööl põhinevad suurmaavaldused - olid lääneprovintsides. 25. latiinid itaalikute haru, elasid Latiumi maakonnas 26. liitlane - munitsiipiumid olid kohe ka liitlased. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid. 27. magistraat (vabariik) valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. 28. Marius väepealik sõjareform, sõjavägi muutus palgaliseks, värbati proletaare 29. Milano edikt legaliseeriti ristiusk 30. Munitsiipium linnad, mis liideti Rooma riigiga (säilis omavalitsus, Rooma kodaniku õigused) 31. nobiliteet kitsas ring patriitside ja plebeidide perekonde. Osalesid riigi valitsemises 32. Octavianus - Augustus (aunimi) 33. Patroon rikas ja mõjukas kodanik, kelle kaitse alla hakkas klient 34
Vana-Rooma 1. Nimetage 2 Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Ateena. 2) neil olid erinevad usundid ja jumalad 2. Nimetage 3 Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesanded. 1) Magistraadid- rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikuk, kellele palka ei makstud 2) Konsulid (2tk)- kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid 3) Preetorid (8tk)- Kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajadusel asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge 4) Tsensorid (2tk)- nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsentsust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. 3. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel:
450ekr 12 tahvli seadused, alistati kreeka, kartaago, gallia, suurenes orjade arv, liideti egiptus varajane keisririik(30ekr-3saj pkr)-riik arenes edasi 2 saj pkr alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada. Tsensorid-ametiaeg kestis 5 aastat, korraldasid kodanike loendust ja koostas semaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed, kui riiki ähvardas oht määrati ametisse piiramatu võimuga diktaator. Senat- valitsev riigi-
Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni keisririigi perioodini välja. Palgasõjavägi
tahvli seadused. Need olid algselt plebeide suhtes karmid, kuid need muudeti hiljem leebemaks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolekul saab vastu võtta ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja kandsid hoolt kodanike elukommete eest. Välisohu korral määrati ametisse diktaator, kes valitses ainult piiritletud aja
ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III Puunia sõda Kartaago, vana vaenlasena ja püsivalt jõuka kaubalinnana, tekitas roomlastes jätkuvalt umbusku. Roomlased päästsid valla III Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. 5) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli. Senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magstraadid, kes valiti igal rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed (st igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga). 6) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadid, senat pidas oma korrapäraseid istungeid. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski vaid ühele isikule. 7) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika?
Inimeses hinnati vaprust ning kohuse täitmist (vrd. Sparta). Rooma vabariik 1 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Riiki nimetasid ise ühiskondlik/avalik asi Res Publica. Riigi eesotsas senat (amet eluaegne, valiti patriitside, hiljem nobiliteedi hulgast u. 100-600 inimest, kes varem olnud magistraadi ametis). Magistraadid Rooma ametnikud, kollegiaalsed, rahvakoosolekul 1 aastaks korraga. Tähtsamad nendest olid konsulid (2 tk, sõjaväe juhatajad), preetorid (2 tk, kohtumõistjad), tsensorid (kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kõlbluse järelvalve), diktaator (ajutine ainuvalitseja ohu korral. amet 6 kuuks), rahvatribuunid plebeide esindajad, võisid panna otsustele veto. Rahvakoosolekutel teatud elamispiirkonnal või sõjaväeosal 1 hääl, ainult jah või ei hääletus. Patriitsid ja Plebeid
Inimeses hinnati vaprust ning kohuse täitmist (vrd. Sparta). Rooma vabariik 1 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Riiki nimetasid ise ühiskondlik/avalik asi – Res Publica. Riigi eesotsas senat (amet eluaegne, valiti patriitside, hiljem nobiliteedi hulgast u. 100-600 inimest, kes varem olnud magistraadi ametis). Magistraadid – Rooma ametnikud, kollegiaalsed, rahvakoosolekul 1 aastaks korraga. Tähtsamad nendest olid konsulid (2 tk, sõjaväe juhatajad), preetorid (2 tk, kohtumõistjad), tsensorid (kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kõlbluse järelvalve), diktaator (ajutine ainuvalitseja ohu korral. amet 6 kuuks), rahvatribuunid – plebeide esindajad, võisid panna otsustele veto. Rahvakoosolekutel teatud elamispiirkonnal või sõjaväeosal 1 hääl, ainult jah või ei hääletus. Patriitsid ja Plebeid
Rooma oli vabariigi algul linnriik, kuid II sajandi teisel poolel oli kujunenud Roomast impeerium. Poliitiline korraldus: oli mitmeid riigivõimu organeid: rahvakoosolek-koosnes Rooma kodanikest, ei saanud ise ettepanekuid teha, hääletasid ainult magistraadi otsuse üle. Senat-koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne, tegelik otsustaja vabariigi ajal, algatas seadusi ja viis neid mingil määral täide. Magistraadid-valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, olid kollegiaalsed st võimul oli korraga 2 magistraati, et poleks võimu kuritarvitamist. Olid rikkad kodanikud, täidesaatev funktsioon. Kaks kõrgemat magistraati olid konsulid. Puunia sõjad- kolm sõda Kartaago ja Rooma linnriigi vahel ülemvõimu pärast Vahemeres. Otsustav Teine Puunia sõda, kus kartaagolasi juhtis Hannibal. Lõpuks Kartaago hävitati ja võimule tõusid roomlased. Kodusõjad ja vabariigi lõpp: Moodustati kolme väepealiku liit, ühe surma järel läksid teised kaks Idas:Gnaeus
Aasias asunud riigi . Roomast oli saanud Vahemere valitseja . 23.4 Vabariiklik kord . Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks ja alguses ei tähistanud see mingit riigikorraldust , kuid hiljem tähistas see eelkõige vabariiki . Rooma riigiorganitena tegutsesid senat , rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid . Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja olid kollegiaalsed , ehk igasse ametisse valiti korraga kaks inimest , et takistada ühe riigiametniku võimu liigset tugevnemist . Ametitesse tuli kandideerida madalamalt kõrgemale . Palka riigiametnikud ei saanud , ja sellepärast said nad olla vaid rikkad kodanikud . Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid juhtima sõjaväge . Neid saatis 12 auvahti ja konsulite järgi nimetati aastat . Õigusemõistmisega tegelesid preetorid , kes vajadusel pidid ka sõjaväge juhtima ja konsuleid asendama
Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Tsensorid- 5ks aastaks. Korraldasid kodanike loendust (tsensus), koostasid senaatorite nimekirja, hoolitsesid kodaniku elukommete eest. Ohu korral võidi kuni 6ks kuuks määrata diktaator. Senat - valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, ametis eluaegselt.
Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid seaduse ees võrdse rooma rahva (Populus Romanus). Roomlased nimetasid oma riiki Res Publica (rahva asi). Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Kõik ametnikud olid kollegiaalsed, st. kõigile ametikohtadele valiti kaks inimest, enamasti üheks aastaks. Tasu nendel kohtadel ei makstud, riigi teenimine oli auasi. Seega said riigiametit endale lubada ainult jõukad kodanikud. Magistraadid olid (alates kõrgeimast): Konsulid juhtisid eelkõige sõjaväge. Preetorid õigusemõistjad, aga neil oli õigus asendada vajadusel konsuleid Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, loendasid rahvast, koostasid senaatorite nimekirjad.
sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks preambula; riigi aluspõhimõtteid ja põhiseaduse printsiipe Kohahaldusorganid maavalitsused deklareerivad sätted. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: ainuisikulised nt president. Kollegiaalsed nt VV 10. Kuidas toimub põhiseaduse muutmine? 45. Kuidas määratletakse haldusorgani pädevust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi See väljendub haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuse mahus, st milliseid ülesandeid Presidendil
Kolmanda Puunia söjaga (146 eKr) vallutati terve Kartaago. Aastal 149 eKr allutasid roomalsed ka Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riigi. Rooma vöim jöudis Aasiasse. Vabariiklik kord Roomlased nimetasid oma riiki res publica (ühiskondlik asi). Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. Riigiametnikud ei saanud palka. Köige tähtsamad riigiametnikud olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima söjaväge. Preetorid tegelesid öigusemöistmisega, kuid vöisid ka söjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad valiti viieks aastaks endisete konsulite hulgast. Kui oli vajadus vöis konsul kokkuleppel senatiga riiki valitsema panna kuni 6 kuuks diktaatori
populus romanus Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 2
nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 4 riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis – tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele.
nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- Vana-Rooma ANTIIKAEG 4 riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele.
magistraadid. Selle ülesandeks oli kujundada sise- ja välispoliitikat, juhtida sõjandust ja rahaasju. 5 * Rahvakoosolekud elamispiirkonnad ja sõjaväeosad, iga väeosa või piirkond andis kokku ühe hääle. Ülesanneteks oli magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul) * Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Igasse ametisse valiti korraga vähemalt kaks inimest kollegiaalsed välditi riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Tasu ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Pärinesid peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Ametid olid omavahel hierarhias: o Kõige kõrgemad ametnikud olid konsulid juhtisid sõjaväge ning olid kriisiaegadel diktaatorid o Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid samuti sõjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada.
enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada
see on parem reklaamitud. Ühiskonnas, kis kogu jõud läheb töö leimisele ja säilitamisele, keegi ei soovi rohkemgi pingutada, et tarbida tippkultuuri. 5.Korporatsioonid 1.Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Tahteline või stihhiline? Kuna korporatsioon on suur ja sellel on mitu tasandit, igal tasemel on omad juhid (õigemini juhtkonnad). Igal tasemel on vaja midagi omakorda otsustada, kuid kõrgeimal tasemel on tihti kollegiaalsed otsused. Seega ünnetuse korral on raske tagasi jälgida, kelle hääl oli otsustav. Omane kõikjal, kus on aktsiad. Tekib stiihiliselt. 2.Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"? (Suur)aktsionäär ähvardab judtkunnale, et müüb oma aktsiaid konturentidele. Nõuab, et juhtkond ostaks tema aktdiaid väga kõrge hinnaga. 3.Milles saab süüdistada ettevõte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele? Teised aktsionäärid: võrdse kohtlemise põhimõte, sest gm
Väljakaevamistel pole leitud viiteid valitsejate residentsidele ega ka valitsejate kujudele või haudadele. Teadlaste hulgas valitseb arvamus, et linnu ei juhtinud sõjapealikest kuningad, sest sõjale ja vägivallale viitavaid tõendeid peale tsitadellide ja linnu ümbritsevate müüride praktiliselt pole leitud. Tõenäoliselt võisid linnu sõjapealikest kuningate asemel juhtida hoopis kollegiaalsed nõukogud. 2.5. Induse kultuuri kiri: Induse kultuuri elanikud kasutasid seni veel dešifreerimata kirja, mis võis tõenäoliselt olla pilt- või silpkiri. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud tekstid on kirjutatud pitsatitele. Enamus piktograafiliste (e piltkirja) märkidega kunstipäraseid pitsateid on leitud Harappa nn all-linna ühest – tõenäoliselt kaupmeestele kuulunud kvartalist. Kuna tsitadellidest
2000:11). Kokkuleppeliselt on genealoogia arengu teiseks perioodiks 11. 15. saj. See oli juba kirjalike allikate, kroonikate, polüptikate (bioloogilist sugulust märkivad allikad) ja kapitulaaride (Frangi kuningate ladinakeelsed seadused ja määrused) aeg. Koostati mitmesuguseid maksunimekirju, toimusid suuremad revisjonid. Ennekõike pakub see periood uurimisainet vaid suursuguste ülikusuguvõsade kohta. Linnade magistraatide (keskajast pärinevad kollegiaalsed linnavalitsused) arhiivid toovad meieni juba andmeid ka linnakodanike, nende tegevuse ja varandusliku seisundi kohta. Paraku ei sisalda tolle aja allikad reeglina andmeid inimeste vanuse või sünniaja ega nende omavaheliste sugulussuhete kohta (Must 2000:12). Genealoogia uurimistöö kolmas periood algab 16.sajandiga ning kestab tänaseni. See on aeg, mil kirjalikud allikad hakkasid kajastama praktiliselt kogu rahvastiku eluloolisi andmeid. Algas
allastme kohus; Apellatsioonikohus otsustab sisuliselt ise, võib saata tagasi allastme kohtule uues koosseisus. Kassatsioon on apellatsiooni läbivaatamine. Otsus tühistatakse ja saadetakse allastme kohtule uues koosseisus tagasi või ei. Sisu osas ei otsustata. Toimub teistmismenetlus. Võib parandada alamaastme kohtute kohtuvigu: 1) Koosseisu alusel a) ainuisikulised b) kollegiaalsed 2) Funktsiooni kestvuse alusel a) korraline b) erakorraline 3) Õigusharude funktsioonide alusel a) kriminaal b) tsiviil ja majandus c) haldus d) lepitus 4) Rahvusriikluse tunnuse alusel a) rahvuslikud e. siseriiklikud b) rahvusvahelised · Kutseühenduste aukohtud - au ja eetika kaasused.
teo moraalsust hinnata. püüab seda varjata säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? Misjuhul? neile kohustuslikud (lisaks on just kõrgemate tasandite Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või otsused tihti kollegiaalsed). Nii juhtubki, et konkreetse konflikti, Misasi on ombudsman? Mis on ombudsmani eelised Uue poliitikana on asutud propageerima säärast deontoloogilise eetika alla?Universalism on Kanti võrreldes anonüümse telefoniga?Kui anonüümne telefon vihmametsadest saadavat toodangut, mis on saadud neid
annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi esitab RK-le seaduseelnõusid ja välislepinguid RIIGIEELARVE ELLUVIIMINE koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle RK-le korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande 37. Valitsuste ja koalitsioonitüüpide iseloomustus. KABINETIKESKSED (KÕIK ÜHE EEST) SEGMENTEERITUD (IGAÜKS OMAETTE) LIIDRIKESKSED (PM + ministrid ja koalitsiooni liidrid) KOLLEGIAALSED (kõik on võrdsed) koalitsioonitüübid 10 minimal winning (MW) 50+1% tegeletakse võimule saamise ja võimule jäämisega minimal connected winning (MCW) seotud võitlev 50%+...realiseeritakse oma lubadused ja programm ülepaisutatud koalitsioon: rohkem partnereid kui vajalik vähemuskoalitsioon (alla50%) Caretaker või jõulurahuvalitsus 38
Kapitoolium Rooma linna tuntuim patriits põlised Rooma elanikud ja küngas, kus asus kindlus. suurtsuguste suguvõsade liikmed; foorum turu- ja koosolekuplats Vana- suurmaaomanikud ja täieõiguslikud Roomas kodanikud, kellel oli õigus olla valitud magistraat rahvakoosolekul valdavalt riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada üheks aastaks valitud kollegiaalsed preestriks. riigiametnikud, kellele palka ei makstud. plebei Rooma lihtrahvas; peamiselt senat valitsev riiginõukogu ning see väiketalupojad ja käsitöölised ning koosnes ligikaudu 300 liikmest, hiljem hilisemate juurdetulijate järeltulijad. see suurenes. Senati hulka kuulusid Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil endised ja tegevad magistraadid. oli õigus osaleda rahvakoosolekul.
riigiorganid; c) kohtuorganid. Vastab võimude lahususe põhimõttele, kuid ei arvesta riigipead (kui tal on dekreediõigus +absoluutse või supsensiivse veto õigus) 2) Nelikliigitus: a) riigivõimu esindusorganid; b) riigipea; c) täidesaatva riigivõimu organid; d) justiitsorganid. Riigiorganite eriliigitusi Moodustamisviisi alusel jaotatakse: 1) Valitavad, 2) määratavad, nimetatavad, kinnitatavad. 1.1. Valitavad kas kollegiaalsed või ainuisikulised: 1) otsevalitavad või 2) kaudselt valitavad. 2.1. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad määratakse, nimetatakse, kinnitatakse kas: 1) valitava riigiorgani poolt või 2) omakorda määratud, kinnitatud või nimetatud riigiorgani poolt. 2. Võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel: 1) riigivõimu tekke õiguslikest alustest sõltuvalt: A) konstitutsioonilised, B) mittekonstitutsioonilised;
riigiorganite süsteemi abil seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil. Avaliku võimu organisatsioon on riigi süsteem. Riigi süsteemi (ka poliitilise mehhanismi, riigi poliitilise süsteemi) moodustavad riigiaparaat (sh riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). Primaarsed ja sekundaarsed elemendid võivad olla kas kollegiaalsed või ainuisikulised institutsioonid. Institutsioonideks võivad olla veel asutused ning organisatsioonid (sh korporatiivsed organisatsioonid). Riigiaparaadi (ka riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse õigusteoorias organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses, nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu otseselt ehk vahetult.
siiski puunlased taganema sundida. Roomlaste võimu alla langesid ka Sürakruusa Sitsiilias. III Puunia sõda: umbusu tõttu vanas vaenlases ning kartuses, et kartaagolased taas ründavad vallutasid ka hävitasid nad Kartaago 146 eKr. Puunia sõdade ajal laiendas Rooma oma valdusi ka itta. Allutati Makedoonia ning pärisid ka Pergamoni. Nii sai Roomast Vahemere valitseja. Vabariigi ajal olid riigiorganiteks: · Magistraadid üheks aastaks valitud ametnikud, olid kollegiaalsed ehk korraga oli ametis vähemalt 2 inimest vältimaks diktatuuri. Ametisse sai kandideerida tõusvas järjekorras ning kindlate vahedega. Ametnikud polnud tasustatud, see oli aukohus. Seetõttu olid ametnikud enamjaolt rikkad. · 2 konsulit kõrgeimad magistraadid, sõjaväe juhid. Neid saatsid 12 vahti. Võimusümboliks oli rimaga seotud vitsakimp. · Preetorid õigusemõistjad, võisid ka sõjaväge juhtida ning asendada konsulit.
korraldusi: esitab RK-le seaduseelnõusid ja välislepinguid. Riigieelarve elluviimine: koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle RK-le. Korraldab riigieelarve täitmist ning esitab RKle riigieelarve täitmise aruande. 31. Valitsuste ja koalitsioonitüüpide iseloomustus. Kabinetikesksed (kõik ühe eest). Segmenteeritud (igaüks omaette). Liidrukesksed (PM+ministrid+koalitsiooni liidrid). Kollegiaalsed (kõik võrdsed). Koalitsioonitüübid: Minimal winning (MW) 50+1% tegeletakse võimule saamise ja võimule jäämisega. Minimal connected winning (MCW) seotud võitlev 50%+...realiseeritakse oma lubadused ja programm. Ülepaisutatud koalitsioon: rohkem partnereid kui vajalik. Vähemuskoalitsioon (alla50%). Caretaker või jõulurahuvalitsus 32. Valitsuste päevakorra kujunemine ja Riigikantselei ning valitsuste liikmete roll selles.
· Organisatsiooniline iseseisvus- institutsionaalne · Koht haldusorganite süsteemis- institutsionaalne · Pädevus peab olema õiguslikult määratletud- funktsionaalne Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) Kohahaldusorganid (maavalitsus) Monokraatsed (Vabariigi President, minister) Kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline e. asutuseline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse kandja õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. Avaliku halduse kandja omandab õigusvõime õiguskorras, talle on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks
a. p.5 e) esitatu): 1) võimu ainsaks sui generis allikaks on rahvas, kes teostab teatud juhtudel võimu otse, reeglina aga esindusdemokraatia kaudu; 2) riigipea võimupädevus ei ole päritav, vaid riigipea valitakse: a) kas otse rahva poolt või b) vahendatult - nn valijameeste kaudu 3) võimud on lahutatud (seadusandlik võim (parlament), täidesaatev võim (riigipea - president; valitsus), kohtuvõim), kusjuures parlament ja valitsus on kollegiaalsed ning kohtud reeglina samuti; 4) parlament ning riigipea valitakse kindlaks tähtajaks, parlamendi koosseisu osas võib lisaks toimuda koosseisu volituste kestel osaline ümbervalimine ehk rotatsioon + riigipea puhul võivad olla piirangud ühe ja sama isiku ametisoleku kordade osas; 5) lahutatud võimudel on vastastikuse poliitilise kontrolli ning tasakaalustamise võimalus - nt: a) parlament võib avaldada valitsusele umbusaldust;
7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid saab liigitada mitmeti, kuid kõige levinum on liigitus lahususe alusel: seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvõim. Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ning viivad ellu ikkagi inimesed. Riik on juriidiline isik. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised ( nt president) või kollegiaalsed ( nt parlament, valitsus). Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks organiks on rahva esindusorgan parlament. Parlamendi ülesanne on seaduste ja riigieelarve vastu võtmine. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud, kes ei kuulu otseselt riigiorganite süsteemi
Rahvas: pädevused PS §56 2. Riigikogu: §59jj 3. Vabariigi president: §77jj 4. Vabariigi valitsus: §86jj 5. Riigikontroll: §132jj (§134 määratleb, et ei ole kollegiaalorgan) 6. Õiguskantsler: §139jj 7. (Kohus kui kohtusüsteem) Riigikohus: §149 lg3 Eesti Pank, KOV on avalik-õiguslik juriidiline isik, ei ole organ, vaid omab organeid. Riigikantselei on asutus. Minister ja nende kogu alluvad VV-le. Riigikaitse Nõukogu allub VP-le. III Organite liigid Kollegiaalsed organid: rahvas, riigikogu, VV, riigikohus. Ülejäänud on monokraatsed organid. Võrdtasemelisuse põhimõte: sisemiselt organisatsioonilt peamiselt vabad ja teostavad ise PS-ga neile antud osa riigivõimust pädevust. (2.ptk Rahvas) §27 Kodakondsus I Sätestus: PS §8 II Mõiste 1. Õigussuhe: suverääni ja isiku vaheline õigussuhe. 2. Faktiline suhe: riik on abstraktsioon. Abstraktsiooniga ei saa faktilist suhet pidada. 3
reaalselt riiki edasi kooskõlas senatiga. Jättis enda valitseda vastvallutatud provintsid, kus enamus sõjaväge ja jäi seega imperatoriks (sõjavägede ülemjuhataja). Vanemad turvalised provintsid jäid senati valitseda. Samuti: alaline konsul, eluaegne tribuunivõim (rahva kaitsja), pater patriae, divi filius, pontifex maximus, esimene senaator ehk princeps = riigi esimene kodanik, mis muutus keisri tiitliks à printsipaat. Imperator Caesar Augustus. Kõik ametid kollegiaalsed. Senat seadusandlikuks, keiser pidi heakskiidu saama. Kujunes pärilik senaatoriseisus, millel varandustsensus. Sinna pääses läbi riigiametite. Seadustati ratsanikuseisus, millel samuti varandustsensus: neile mõeldud prokuraatorite ehk provintside asevalitsejate amet. Üleminek alalisele armeele, kus 150 000 meest *2 (28 leegionit kodanikke + abiüksused provintslastega). Väed olid paigutatud impeeriumi piiridele, Itaalias tagasid turvalisust üheksa keisri
Organid: VV, RK, ÜK jms organ – (1992) juriidilise isiku seaduslik elund organ – selline natuke ujuv mõiste � – avaliku halduse stuktuur, millele on antud pädevus; koht kellele see pädevus antakse muutub organiks (nt annavad seadused terve rea pädevusi justiisministeeriumi vanglate asekantsleritele) organ luuakse pädevuse andmisega (pädevus = õigus luua õigust) haldusorgan on HmS §8 Organite jaotus: * monokraatsed – otsustajaid on üks * kollegiaalsed – otsustajaid on kolm või enam (tres facsiunt collegium) - allorganid (RK puhul juhatus ja komisjon) ja organi osad (RK puhul riigikogu liige) ! Abielu – ainuke koht, kus on lubatud kaks otsustajat: kas töötab hästi? � IV teema: pädevus pädevus – riigikorralduslikus tähenduses – milline isik (organ) on loodud täitma üht või teist avalikku ülesannete Pädevuse liigid (Mauren HÕ §1 III on pädevuste kohta):
Riikkondsus – kasutatakse riikides, kus on monarhia. Monarhil pole kodanikke, vaid on alamad. Riigi lisatunnused: riigilaenud ja maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. Riigiorganite tunnused (riigiaparaat). Riik ei saa ise tegutseda – otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimesed. Riik on juriidiline isik, kes tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (nt president) või kollegiaalsed (nt parlament, valitsus, jne). Riigiorganite liigid moodustamisviisi alusel: 1. Valitavad a. Otsevalitavad (vahetult rahva poolt) b. Kaudselt valitavad (nt valijameeste kaudu) 2. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused.
Riigikord Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica (avalik asi). Kuigi selle mõistega ei seostatud ühtegi kindlat valitsemisviisi, hakkas ta Rooma riigikorraldusest tulenevalt tähistama eelkõige vabariiki ja omab seda tähendust ka paljudes tänapäeva keeltes. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad olid kollegiaalsed, mis tähendab, et igasse ametisse valiti korraga kaks või enam meest. Nii vältisid roomlased riigiametnike võimu liigset tugevnemist – kui üks ametnikest hakkas ülemäära esile pürgima kohtas ta suure tõenäosusega oma kolleegi (või kolleegide) vastuseisu. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras, madalamalt kõrgemale, kusjuures ametiaastate vahele pidi jääma teatav vaheaeg. Kandidaadid pidid olema teeninud ohvitserina sõjaväes. Kõik ametid olid tasuta, sest riigi
tegutsevad haldusorgani nimel. Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid.. Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Pädevus: Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 60-66 Kriminaalpoliitika ja penoloogia Teaduslik kriminaalõigus Mis on karistuse eesmärk?
seisva allikana). Riigiõigusallikana võib käsitleda ka õigusdoktriine (õigusteadlaste töid) ning samuti teatud ulatuses rahvusvahelisi õigusakte. Kohalikel tasanditel võib olla lisaks veel muid õigusakte. Riigiorganid. Selge, et riik kui niisugune ei saa ise tegutseda, otsuseid võtavad vastu ja täidavad riigiorganid. Kuid riik on juriidiline isik ning ta tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (president) või kollegiaalsed (parlamend, valitsus). Riigiorganite puhul võib eristada põhiseaduslikke institutsioone ja muid riigiorganeid, esimesed on moodustatud vahetult põhiseduse alusel ning sealt on pärit nende volitused, muud organid (ministeeriumid, ametid) mis on moodustatud seaduse alusel saavad oma õigused ja volitused seaduselt ning nende staatus ja pädevus ei ole põhiseaduslikult tagatud st neid võib luua ja kaotada. Lähemalt mõnedest organitest:
monarhia. Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne, kuid põhilised tunnused on kolm. Riigiorganite tunnused(riigiapraat) Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimised. Riik on juriidiline isik ja juuridile isik tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (N: president) või kollegiaalsed) (parlament, valitsus jne). Riigiorganite liigitusi on mitu näiteks moodustamisviisi järgi esiteks valitavad, teiseks määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad. Kusjuures need valitavad riigiorganid võivad olla otse valitavad või kaudselt valitavad.(valijameeste kaudu) riigi organeid liigitatakse võimu volituste päritavuse ja mitte päritavuse alusel.(monarhid). Konstitutsioonilised ja mitte konstitutsiionilised asutused ja palju muid liigitusi. Parlament on
Organis tegevate isikute vahetusest sõltumatu Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Organisisene organisatsioon Juhataja (monokraatne, kollegiaalne) Struktuuriüksused ametikoht Pädevus Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 59
teised organid - esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu (EAS § 4). Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse organiteks on seaduse kohaselt vähemusrahvuse kultuurinõukogu ja kultuurivalitsusasutuste tegevust korraldavad kultuurivalitsused (VKS § 11 lg. 1). Kultuurinõukogu võib moodustada maakonna ja linna vähemusrahvuse kultuurivolikogu või määrata kohalikke kultuurivolinikke (VKS § 11 lg. 2). Avalik-õiguslike asutuste organid võivad olla ainuisikulised või kollegiaalsed või esinevad mõlemad liigid koos. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu seaduse §de 16, 17, 18 ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17).
teised organid - esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu (EAS § 4). Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse organiteks on seaduse kohaselt vähemusrahvuse kultuurinõukogu ja kultuurivalitsusasutuste tegevust korraldavad kultuurivalitsused (VKS § 11 lg. 1). Kultuurinõukogu võib moodustada maakonna ja linna vähemusrahvuse kultuurivolikogu või määrata kohalikke kultuurivolinikke (VKS § 11 lg. 2). Avalik-õiguslike asutuste organid võivad olla ainuisikulised või kollegiaalsed või esinevad mõlemad liigid koos. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu seaduse §de 16, 17, 18 ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17).
a. Keskhaldusorganid kehtivad õiguskorras on nendeks: i. Vabariigi President ii. Vabariigi Valitsus iii. Ministeeriumid iv. Riigi ametid v. Riigi inspektsioonid b. Kohahaldusorganid organid, mis asuvad maakondades ning täidavad oma haldusülesandeid maakonna piirides (nt maavalitsused) 2. Isikute paljususe järgi: a. Ainuisikulised organid. b. Kollegiaalsed organid. c. Mõlemad koos (nt Rahvusraamatukogu organiteks on nõukogu ja peadirektor) 3. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: a. Monokraatne haldusorgan. Vabariigi President, Maavanem (see ei tähenda, et neil poleks juures abilisi) b. Kollegiaalne haldusorgan nt VV, nõutud, et otsuse vastuvõtmiseks on kohal üle poolte ja otsus võetakse vastu häälteenamusega. Ministeeriumind, inspektsioonid, ametis neil on juhid, kindlad.
----- --- 3000 tuhat raskelt relvastatud jalaväelast(keskmised) sisi olid veel 1200 tuhat kerge relvastusega(vaesemad)kes viskasid ja 300 ratsaväelast.(rikkad) Ühe leegioniga käis kaasas ka liitlaste omad, u sama palju 4500. Rooma riigi kord Riiklik süsteem jaguneb kolme komponenti: riigi ametnikud,- magistraadid, senat ja rahvakoosolekud comitia. Magistraadid- olid valdavalt valitavad, 1 aastaks ja kollegiaalsed. Samasse ametisse määrati korraga rohkem kui üks mees. Kindlalt nõuti sõjaväe teenistuse läbimist ja ratsaväe teenistus.KAndideerisid nobiliteedi liikmed. Peale selle magistraatidesse kandideerimisena, auastmete järgus, kindel järjeord, kuidas võis nendesse ametitesse kandideerida, kõrgemale kandideerunud pidi olema läbitud madalama astme, võimalik oli ka tagasi valida aga mitte jäjest.
nõukogu (bule), mille liikmed loositi füülide poolt üles seatud kandidaatide hulgast (igast füülist 50 liiget). Nõukogu korraldas ka rahvakoosoleku otsuste täideviimist koosolekute vaheajal. Nõukogu tööd omakorda juhtisid 50 prütaani (eestseisjat samast füülist loositud meest), kes olid selles ametis 1/10 aastast. Riigiametnikud, kes rahva otsused reaalselt ellu viisid, komplekteeriti samuti loosi teel. Nad olid enamasti kollegiaalsed (tavalised olid 10-liikmelised kolleegiumid) ja piiratud volitustega. Ka 9 arhooni komplekteeriti loosi teel. Rahvakoosolekul hääletamisega valiti ainult sõjalised ametid, kelle seas tähtsamad 10 strateegi. Strateegiametisse pääsesid seetõttu ainult tuntud ja enamasti suursugust päritolu mehed, samal ajal kui loositavad ametid, nagu ka nõukogu liimekohad, täideti paljuski lihtsate ateenlaste poolt. Valdavalt lihtinimeste hulgast
Saksamaa) Sageli on parlamendi juures mitmeid organeid kes parlamendi koosseisu ei kuulu. Tänapäeval on üheks tüüpilisemaks selliseks organiks ombudsman. Igal parlamendil on oma juhtorgan. Riikides, mille parlamendid on kahekojalised, moodustab kumbki koda oma juhtorganid. Parlamendi (koja) juhtimine teostatakse selle ainuisikulise liidri esimehe (spiiker), või kollegiaalse organi (presiidium, büroo, komitee) poolt. Alamkoja esimees ja tema asetäitjad, sekretärid või kollegiaalsed organid valitakse koja poolt, kuid üksikute riikide praktikas on silmapaistvaid erinevusi. Nii nimetab Hollandi alamkoja esimehe formaalselt monarh talle koja poolt esitatud kolme kandidaadi hulgast. Mõnedes teistes riikides on parlamendi esimehe kohal riigipea. Ülemkoja esimehe koht täidetakse samuti erinevalt. Ühtedes riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) valitakse ta samuti kui alamkoja esimees. USA-s ja mõnes teises presidentaalses vabariigis saab selleks vabariigi asepresident
Parlamendi sisestruktuur Parlamendi tegevuse juhtimiseks valib parlament ise enda esimehe. Riigiti on selle ametiisiku nimetus erinev. Anglosaksi maades nimetatakse alamkoja esimeest spiikeriks, Saksamaal Bundestagi esimeest Bundestagi presidendiks, Rootsis terve parlamendi esimeest talmaniks. Kahekojalises parlamendis on mõlemal kojal enda esimees, seejuures loetakse mõnikord alamkoja esimees terve parlamendi esimeheks. Parlament valib ka enda/koja (kahekojalise parlamendi puhul) kollegiaalsed juhtorganid -- presiidiumi/büroo/juhatuse. Parlamendi liikmetest koosnevaid parlamendi abiorganeid nimetatakse harilikult komiteedeks (Eestis komisjonideks). Komiteed jagunevad: 1.alalisteks. Alaliste komiteede loetelu on harilikult esitatud parlamendi reglemendis ja nad on igaüks spetsialiseerunud mingile valdkonnale analoogiliselt ministeeriumidega. Siiski on komiteede arv ministeeriumide arvust tavaliselt väiksem
annaabi.ee 
