vanad asutused. Peeter I tegevus tõi kaasa reformid nii riigiasutustes kui arhiivides. · 1711 loodi Senat (algselt kõrgem seadusandlik- ja juhtimisorgan) · 1712 ka Senati arhiiv. Võeti kasutusele termin "arhiiv". · 1715 moodustati kolleegiumid, uued valitsemisorganid seniste prikaaside asemel. Vanade prikaaside paberid saadeti Senati arhiivi. 1720. a anti välja üleüldine reglement kolleegiumitele, kantseleidele ja kontoritele, mis sätestas riigiasutuste asjaajamise korra. Eraldi ptk arhiividest, millest olulisem nägi ette arhiivide loomise ning sõnastas põhimõtte, et kõik lõpetatud dokumendid tuleb 3 aasta jooksul kantseleist allkirja vastu arhiivi anda. 1728. a ukaasiga tuli kõikidesse kubermangudesse luua arhiivid ja ehitada kivist arhiivihoidlad. 1736. a ukaasiga nõuti, et kõikidele vanadele arhiividele tuleb koostada nimistud.
milles kasutati vene keelt · Sõjaline: kuni 1797 a-ni puudus nekrutikohustus(eestlasi-lätlasi ei võetud vene sõjaväkke) · Tulemuseks: jätkuv kuulumine saksa protestantliku kulutuuriruumi Baltikumi suhe keskvõimuga · Peeter I uuendas Vene riigihaldust(mh Rootsi eeskujude) järgi: Peterburis: A. Senat(1711-): keisri nõuandjas ja seaduste ettevalmistamine B. 12 eriala kolleegiumid(ministeeriumid) · Riigi kubermangud allusid senatile ja kolleegiumitele: - Arenenud läänepiirkondadele tehti erandeid ega ühtlustatud nende valitsemist sisekubermangudega(kuni 19 saj II pooleni): - Tulemuseks Balti erikord · Samas oli algusest saadik erikord vastuolus uusaja riikluse tsentraliseerimis- ja unifitseerimistaotlustega, mis väljendusid eriti Katariina II ajastul ja järjest süvenevalt
annaabi.ee 
