Peeter I valitsusaja ebaõnnestumised ja tegematajätmised
läbikukkumiseks nimetada.
Lisaks senatile moodustas Peeter I ka üheksa kolleegiumi: välis-, riigimaksude, õigus-,
kontroll-, sõja-, admiraliteedi-, kaubandus-, riigihangete ning kaubanduse ja manufaktuuride
kolleegium. Kolleegiumites kehtis otsuste langetamisel enamuse põhimõte. Rootsi eeskujul
kokkupandud uus valitsusasutus pidi tooma veelgi demokraatlikemaid jooni Vene riigi
valitsemisse, tegelikkus oli aga vastupidine. Hoolimata sellest, et kolleegiumitel oli õigus
välja anda oma ukaase, kasvas hoopis tsaari isikliku ukaasiga sätestatud seaduste oskaal, mis
mõnikord olid kirjutatud üksi tema enda poolt. See näitab selgelt, et Peeter siiski ei soovinud
oma võimu uute valitsusaparaatidega jagada. Ta ei suutnud muuta vanu arvamusi
valitsejavõimust. Riigivalitsemise reformimine ja euroopastamine kukkus läbi, Peeter ei
suutnud demokraatlikke jooni lääneriikidelt üle võtta ja neid rakendada.
Võitlus streletsidega
annaabi.ee 
