vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada kaupade kvaliteet ja kõrged kaupade hinnad. Seepärast pidid kaupmehed ja käsitöölised koonduma kolleegiumidesse, mis vastas riigi ettekirjutustele. Riik kehtestas hinnad ja laenuprotsendid. Kaupmeestelt nõuti ka ametieksami sooritamist. 5. Linnas olid olemas mitmed kommunaalteenused: saunad, haiglad, kanalisatsioon, spordiplatsid, koolid. Äritänav Mese, mis oli ääristatud turgude, kaubamajade ja restoranidega. Inimesi kohtas väljas nii päeval kui öösel. Linnas oli ka väga suur toiduvalik. Linna õitseng tugines kaubandusel ja oma asukohal, kuna linn oli rajatud
Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Tähtsad ka inimesekujulised jumalad, peajumal-jupiter, merejumal-neptunus, ilujumal-venus. Riik ja religioon-jumalate austamine, pühamud riigi kontrolli all, preestrid olid ka riigiametnikud, preestrid jagunesid ül järgi kolleegiumidesse. Augustuse ajal hakati keistrit jumalana austama, Haridus-lastekasvatus oli perekonna ül, ja see sõltus perek rikkusest ja ühiskonndlikust positsioonist. Praktiline, poistepuhul ka sõjaline suunitlus. Hakati pöörama tähelepanu ka vaimsele haridusele. Lapsed saadeti kooli kirjatarkust õppima, rikkamad võtsid koduõpetaja, Teater-kreeka mõjud, näitlejate positsioon oli madal, ning nende seas oli isegi orje, alguses olid aint mehed,
uksehingede jumal Cardea jt. jt. Igal mehel oli oma kaitsejumal genius, igal naisel jumalanna junona, igal paigal oma kaitsejumal genius loci. Lisaks oli ka väga palju abstraktseid jumalusi: Pax=Rahu, Spes=Lootus, Virtus=Voorus, Justitia=Õiglus, Fortuna=Õnn, Concordia=Üksmeel, Libertas=Vabadus, Fides=Usk, Salus=Tervis jne jne. Kultuses oli keskne hierarhiline preesterkond ja ohverdamine. Preesterkond jagunes kolleegiumidesse ja allus otseselt riigivõimule preestrid olid riigiametnikud. Eri preestreid: pontifex=sillaehitaja ja ka kalendripidaja, kroonik ning arhitekt; fetsiaal - sõnumitooja, väljakuulutaja; augur - ennustaja, arvaal - viljakuskultuste läbiviija, flamen - ülempreestri ehk pontifex maximus´e abiline, vestaneitsi - püha tule valvajanna jne. Ohverdajate peapreester oli rex sacrorum. Kultus seisnes taimsete ja loomsete ohvrite toomises ja palvetes. Vereohvriks toodi väikesi koduloomi
annaabi.ee 
