1601-1603- näljahäda ja katk Venemaal 1605- suri Boriss Gudunov 1606- tapeti Vale-Dimitri 1609- leping, Rootsi väed pidid kaitsma Moskva tsaari poolakate vastu 1610- kukutati Vassili Suiski Zahhari Ljapunovi juhtimisel 1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov 1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16. saj tekkinud riigi administratiivaparaadi põhiosa Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond Vojevoodkond- halduse tsentraliseerimiseks loodud võimuorgan, mida juhtis vojevood Peeter I- tekitas kubermangude süsteemi, 10 kohturingkonda, absolutism omandas eheda kuju USA:
Õukonnarindkonna grupeeringute omavahelised suhted võisid kaasa tuua paleepöördeid, kuhu sekkus sageli kaardivägi. Maksusüsteem: Kui ennem oli olnud mitu maksu, siis Peeter I kehtestas ühe maksu ehk peamaksu. Sõjavägi:1722. aastal kehtestati teenistus ametite tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusametisse. Riigivalitsemine: 1711. aastal asutati kõrgeim riigiasutus Senat ja 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumeid. Riigiametnikud: Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, kus alguses oli 8 hiljem see arv kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud. 10.) Võimuletulek: Katariina viis läbi riigipöörde, mille järel sunniti Keiser alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise artiklile ja tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II, kellel polnud tilkagi Vene verd
annaabi.ee 
