· 2007 o 2007. aastast alates on raamatukogu tehnikaülikooli töötajate publikatsioonide lõppkinnitaja Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS. o TTÜ publikatsioonide digitaalraamatukogu jaoks valmisid tarkvarakeskkond ja protseduurireeglid. o Üleriigiliste raamatukogupäevade raames peetava raamatukogudevahelise võistluse "Infootsing Internetist" võitis meie raamatukogu bibliograaf Katrin Bobrov. o Aasta kolleegiks 2007 valiti infoosakonna peareferent Mare Soidla. o Seoses II ühiselamu lammutamisega kolisid raamatukogu sisetööosakonnad kuni uue maja valmimiseni 2009. aastal ajutistele pindadele Ehitajate tee 5 I korpuses ja Akadeemia tee 5 I ühiselamu keldrikorrusel. · 2008 o 30. jaanuaril sõlmis ülikool ehituslepingu Oma Ehitaja AS-iga raamatukogu uue hoone ehitamiseks o Alustati raamatukogu infokioski tarkvara loomist. Esimesena
teadlikult ilukirjanduslikke katsetusi tegema. 17-aastasena kirjutas ta oma esimesed jutustused "Kurjal teel" ja "Musta mantliga mees". Oma esimest käsikirja tuksuval südamel Brandi raamatupoes kirjastamiseks pakkumas käies, tutvus ta 1882. aastal Jakob Hermann Vahtrikuga. Neist said südamesõbrad pikkadeks aastateks. (Linnamuuseum, 2016) 1883. aasta sügisel õnnestus Vildel aga saada ajaleht Virulase toimetusse õpipoisikoht. Seal oli tema kolleegiks ka tusameelne Juhan Liiv. Töökohaga koos sai Vilde ka väikese toakese tasuta elamiseks. Sellega algas Vilde ajakirjanikukarjäär. (Linnamuuseum, 2016) Esimese tõelise edu tõi Vildele 1887. aastal Postimehes ilmuv jutustus "Kaks sõrme". Vildet hakati laiemalt lugema ja see sai hüppelauaks toimetaja ametikoha saamisel Eesti vanima ajalehe, Postimees, juures. Pärast Postimehest lahkumist elas Vilde paar järgnevat
Ta astus üle mõttevabaduse kaitseks eesõigustatud seisuse vastu ja nõudis sündimise läbi saavutatud eesõiguse kaotamist. Tee kõrgemaile riigiameteile olgu vaba kõigile andekaile ja tublidele. [1] Tema esimene filosoofiline teos, ,,Igasuguse ilmutuse kriitika" ilmus anonüümselt aastal 1762 ja peeti lugejate poolt ekslikult Kanti neljandaks ,,Kriitikaks" ning võeti seetõttu hästi vastu. 1794. Aastal sai temast Jena ülikooli filosoofiaprofessor. Üheks tema sealseks kolleegiks, ajalooprofessoriks, oli kirjanik Schiller, kellest sai Fichte sõber. Sõbraks sai ka Goethe. [2] Filosoofiaprofessori kohalt pidi Fichte aga ateismitüli pärast sealt lahkuma juba 1799. Ta siirdus Berliini, kus pidas suure eduga avalikke loengud. Kui Preisi pealinn sai ülikooli, valiti ta selle professoriks ja esimeseks rektoriks. [1] Fichte oli hiilgav lektor ja esialgu saatis teda suur edu. Paraku oli teda nuheldud raske
muusikalist ja üldkultuurilist silmaringi Peterburi rikkalik kontserdielu ja läbikäimine teiste eesti muusikatudengitega. Eestlastest muusikaõppuritest tundis Cyrillus Kreek küllap mitmeid: trombooni-ja tuubaõpilast Johannes Muda, kellega jagati esimest üürikorterit; Juhan Aavikut, Anton Kasemetsa, August Topmani, Mart Saart, Heino Ellerit, Peeter Südat jt. Neist Elleriga oli Kreek arutanud õpingute ajal muusikateoreetilisi probleeme ning Mart Saar sai tema heaks kolleegiks ja mõttekaaslaseks pikkadeks aastakümneteks. Kõige lähedasem sõprus arenes Kreegil aga Peeter Südaga, mis kestis kuni viimase ootamatu surmani 3. augustil 1920. Peterburis õppimise aastatel osales Cyrillus Kreek aktiivselt sealse eesti kogukonna seltsitegevuses. Nimelt oli ta koorijuht tollastest ühendustest ühes suuremas ja tegusamas, 1907. aastal moodustatud Peterburi Eesti Hariduse Seltsis. Peterburi Konservatooriumist lahkus Kreek 1916. aasta detsembris seda ametlikult
annaabi.ee 
