piirkonnaga. Venituspingete tõttu tekivad riftid, mille tulemuseks on pangasmäestikud. [], [], [], [] Lisaks toimuvad maavärinad ka subduktsioonivööndites ehk Benioffi tsoonis, kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on süvafookuselised (toimuvad kuni 670km sügavusel) ja need on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega (laboratoorsed katsed näitavad et see protsess toimub väga kiiresti) vabanevast energiast. Laamade liikumise tüübid (http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Fault_types .png ) Vulkaaniline maavärin Vulkaanilisest tegevusest põhjustatud maavärinad ei ole nii levinud, kui seda olid tektoonilistest liikumistest kaasnenud tõuked. Vulkaanilisi maavärinaid eristatakse kahte liiki.
tunnus aitab ennustada vulkaanipurset) · subduktsioonivööndites (nn. Benioffi tsoonis), kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on süvafookuselised (sügavus kuni 670 km) ja need on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega (laboratoorsed katsed näitavad et see protsess toimub väga kiiresti) vabanevast energiast. Süvafookuseliste maavärinate hüpotsentrid e. kolded paiknevad kuni 700 km sügavuseni. Seal asub seismiline katkestuspind alumise ja ülemise vahevöö vahel ning toimub tõenäoliselt oliviini muutumine perovskiidiks.
Esinevad kõige rohkem litosfääri laamade kokkupuutepiirkondades. Madalfookuselised maavärinad tekivad laamade kokkupõrkepiirkonnas või kokkupõrkel, süvafookuselised maavärinad esinevad kaugemal sisemaal, vahevöösse sukelduva laama mineraalide struktuuri kiirel muutusel. 196. Benioffi tsoon? Sügavalpaiknev seismiliselt aktiivne ala subduktsioonivööndis. Seal toimuvad maavärinad on süvafookuselised ja on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega vabanevast energiast. Maavärina intensiivsus ja selle määramine. Intensiivsust määratakse kas visuaalselt või vabanenud energiahulka mõõtes. 197. Mercalli skaala ja Richteri skaala. Mercalli skaala on subjektiivne, ei anna õiget hinnangut, on 12 pallises süsteemis ning selle aluseks on maavärina purustuste visuaalne hindamine. Richteri skaala asub 0 ja 8,6 vahel ning hindab magnituudides maavärina käigus eraldunud energia hulka. 198
annaabi.ee 
