JÄR V ELU BI Katharine Anite Pällo Diana Matejuk Üldandmed • Järvekriit • Kollakasvalge • Sete • Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist • CaCO3 Teke • Pärast viimast jääaega • Pärastjääaegsetes sulglohkudes • Teke on seotud kaltsiumkarbonaadirikka veega, kus kaltsiidikristallid sadestuvad välja süsihappegaasi lendumise tõttu • Ca2+ + 2HCO3-- = CaCO3 + CO2 + H2O Tähtsus • Leidub fossiile(teod, karbid) • Teatud liikide rohkus võib viidata järvevee keemilise koostise eripärale või
LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND: lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. 2) vaigukäigud puuduvad: KADAKAS: erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad; maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. II Lülipuit puudub: 1)vaigukäigud esinevad: KUUSK: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav; välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. 2)vaigukäigud puuduvad: NULG: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollakashalli või – valge värvusega. LEHTPUUD Puit on ehituselt ebaühtlane, koosneb mitmesugustest rakkudest, millest on moodustunud ka sooned. I Rõngassoonelised lülipuiduga
Maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud puuduvad KADAKAS Erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad. Maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. Lülipuit puudub: Vaigukäigud esinevad KUUSK Üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav. Välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. Vaigukäigud puuduvad NULG Üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollakashalli või kollakasvalge värvusega. LEHTPUUD
suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm. Eospea on ülejäänud varre jätkuks, lehtedeta kandvat vart kattekolla eospeal ei leidu. Uus taim areneb eosest üle kahekümne aasta. Kattekolda on kasutatud ravimtaimena, täpsemalt tema eoseid pulbrina. Eosed sõelutakse hoolikalt, puhastatakse muust mittevajalikust ning kollakasvalge imikupuuder ongi valmis. Sel puudril on ka hea omadus, nimelt ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. Laialt on kattekolla eospulber tuntud ka ilutulestiku tegemisel. Nimelt õhus tulega kokku sattudes on nad plahvatus ohtlikud. Seda omadust on kasutatud teatrietendustel valgusefektide saamiseks. Tema varrest ja lehtedest on võimalik saada sinist värvi.
valmistamiseks.Suurim saak õunapuult - 546 kg õunu - on kogutud 1978. Rekordsaak on koristatud Lõuna-Eesti sordikatsepunktis. Õunasaak koguti 17 aastaselt puult.Suurim õun - 500g. Saadi 1985. Selle omanik aiapidaja Bernhard Sukmit Raplamaalt esitas õuna (sort Pobeda) Nunnu konkursile. SUVESORDID: "Valge klaarõun" - vana tuntud õunasort Baltikumis, Soomes, Rootsis, Poolas, Valgevenes, Venemaa lääneoblastites. Õun on üsna suur, piklik-kooniline, kollakasvalge, küpsedes muutuvad nad mõnikord läbipaistvalt klaariks. Magushapu maitsega. Säilib paar nädalat. "Suislepp" - Eestimaa sort, mille algpuu kasvas Võrtsjärve lähistel endise Suislepa mõisa aias. Ümarkooniline, kollakasvalge õun on kaetud roosapunaste joonte ja laikudega. Õigel sordiõunal on ka viljaliha roosakas. Vili valmib augustis, säilib 4 - 6 nädalat. Väga hea laua- ja mahlaõun. "Krügeri tuviõun" - on arvamusi, et puu pärineb Leedust. Õun on kooniline,
on veeslahustuv. Vee keetmisel reageerib see õhuhapniku ja veega ning tekib raud(III)hüdroksiid, mistõttu keedunõu seintele tekkiv katlakivi on pruunika värvusega. Raud(III)kloriid - FeCl3 on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks, aga ka meditsiinis väiksemate haavade ja ninaverejooksude peatamiseks (3-5% lahust). Raud(III)sulfaat - Fe2(SO4)3 on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab leelismetallide sulfaatidega ning ka ammooniumsulfaadiga kaksiksoolasid, nn maarjaid. Nii raud(III)sulfaati kui ka maarjaid kasutatakse värvimisel peitsidena.
2AgCl 2Ag + Cl2 Tekkinud hõbekloriidi sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustus lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid. AgCl + 2NH3· H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Ag+ + 2NH3 [Ag(NH3)2]+ Lahuse hapestamisel (HNO3 ga) laguneb. Seejuures sadenes uuesti AgCl. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ b) I- - ioonidega Joodi ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade. Ag+ + I AgI Hõbejodiid ei lahustunud ammoniaagi vesilahuses. AgI + NH3 · H2O c) CrO4 - ioonidega moodustus telliskivipunane hõbekromaadi sade. 2- 2Ag+ + CrO42- Ag2CrO4 Hg22+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl - ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade. Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2
Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne. Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja haiguskindlusega. 'Hele' Vili: Kollakasvalge, suur. Pikkades kobarates. Sobiv nii lauamarjaks kui ka töötlemiseks. Valmimisaeg: Keskvalmiv. Märkused: Põõsas keskmise suurusega, veidi laiuv. Hea talvekindluse ja saagikusega, üsna vastupidav haigustele. 'Valko' Vili: Valkjaskollased keskmised kuni suured, asetsevad pikkades kobarates. Sobivad nii lauamarjaks kui töötlemiseks. Valmimisaeg: Keskvalmiv. Märkused: Põõsas on keskmise suurusega, veidi laiuv, asendusvõrseid annab keskmisel hulgal. Hea talvekindluse
Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega. Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape. Aga punane kärbseseen pole nii mürgine, kui valge või roheline kärbseseen. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus,
ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune. Viljaliha kollakasvalge, maitse magushapu. Säilib kevadeni. MAGUSKIRSIPUUD 2-1 Cerasus avium ´Meelika´ 2011k Vili valmib juulis, saagikas. Viljaliha pehme, tumepunane, mahlane, vürtsikas, hapukasmagus. Mullastiku
Ag+ + Cl– → AgCl ↓ Valguse käes seistes sade tumeneb metallilise hõbeda eraldumise tõttu 2AgCl → 2Ag ↓ + Cl2 ↑ Tekkinud AgCl sademe reageerimisel 2M ammoniaakhüdraadi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid AgCl + 2NH3⋅H2O → [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O , mis lahuse hapestamisel (HNO3-ga) laguneb. Seejuures sadeneb uuesti AgCl. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ → AgCl ↓ + 2NH4+ b) I – -ioonidega (kasutasin KI lahust) moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade Ag+ + I– → AgI ↓ Erinevalt hõbekloriidist ei lahustu hõbejodiid ammoniaakhüdraadi vesilahuses. c) CrO42–-ioonidega (kasutasin K2CrO4 lahust) moodustub neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas telliskivipunane hõbekromaadi sade 2Ag+ + CrO42– → Ag2CrO4 ↓ Hg22+ tõestusreaktsioonid a) Cl–-ioonidega moodustub 2M HCl toimel valge elavhõbe(I)kloriidi sade Hg22+ + 2Cl– → Hg2Cl2 ‚
Sisukord 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, kes on haug? 4 ll 5 Pilte havist 6 Kasutatud allikad 2 Haug Tunnused: Suure pea ja pika, pardinokka meenutava ninamikuga röövkala. Päraku ja seljauim on vastastikuse asetusega. Värvus ja muster on väga varieeruvad. Selg ja pea on enamasti mustjasrohelised, küljed heledamad oliivrohelised või kollaka varjundiga hallid. Kõht ja kurgualune hallikas või kollakasvalge. Mõõtmed: Emaskala on oluliselt suurem kui isane ja eluiga pikem. Suurim haug: 19.9k g, 17 aastat vana. Tavaliselt kuni 50cm pikad. Levik ja elupaik: Kõige laiema levikuga kalaliik Eesti sisevetes. Elab jõgedes, ojades, järvedes ning mere rikkaliku taimestikuga aladel. Eriti rohkesti Väinameres. Havisid võib elada ka turbaaukudes, karjäärides ja tiikides. Paikse eluviisiga, ei hoidu parvedesse ning pikemaid rändeid teeb ainult kudemisperioodil. Sigimine:
soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani eestiiva pikkus üle 27 mm Lapsuliblikas tiibade põhivärv kollane või kollakasvalge eestiib teritunud tipuga iga tiiva keskkohal üks punakas täpp Päevapaabusilm ees ja tagatiivad on pruunikaspunased iga tiiva tipul suur silmlaik Päevapaabusilm. Päevapaabusilm. Koerliblikas tiibade põhivärv pruunikaspunane tagatiibade tagaserval rida siniseid laike eestiibade eesserval vaheldumisi kollakad ja mustad laigud, tipuosas üks valge laik Koerliblikas. Koerliblikas.
Väikeluik on Eestis läbirändaja. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Väikeluige isas ja emaslindude välimused on sarnased, küll aga on isane natukene suurem. Sulestik on valge. Väikeluigel on kas nelinurkse või ümardunud kujuga sidrunkollane laik nokatüvikul. Eluiga on kuni 20 aastat. Emane muneb okstest, samblast, rohust ja heinast meisterdatud pessa mai lõpus või juunis 23, harva 46 kollakasvalge muna. Väikeluige menüü moodustavad kaeluspenikeele ning kamm penikeele suure energeetilise väärtusega sigipungad ja pehmemad risoomiosad. Väikeluik on looduskaitse all.
poolteist aastatuhandet hiljem olid vanad kujutelmad nii sügavale pähe kulunud, et üks saksa õpetlane arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud..." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivistunud puuvaik. Värvused ja variatsioonid Merevaik on tavaliselt meekollane, oranz, kollakasvalge, kollakaspunane, harva sinine, rohekas või must. Enamasti on ta läbipaistev või läbikumav. Ta läigib matilt või rasvaselt, mõnikord öeldakse selle kohta ka: vaiguläige. Keemiline koostis (VALEM) Merevaik koosneb peamiselt süsinikust (79%), vesinikust (11%) ja hapnikust (10%). Lisandina esineb väävlit ja rauda. Keemiline valem: C10H16O Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Teda tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest.
jääkaru Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Toitumine Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Sigimine Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad
niisketesse, kuid soojust säilitavatesse kohtadesse. Mõnikord muneb samasse kohta mitu ema.(12oo muna). Talvituvad sageli koos. Toitub konnadest,väikestest lindudest jt. Konnad, keda nastik jälitab, teevad lühikesi hüppeid ning lasevad kuulda tavalisest täiesti teistmoodi häälitsusi(meenutab lamba määgimist). Neelab elusalt Ohu korral oksendab saagi tagasi. On teada juht, kui oli toiduta 300 päeva. Ainsaks kaitseks on tal erakordselt lehkav kollakasvalge vedelik, mida väljutab kloaagist. Mõnikord etendab ka surnut.
seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Punane Kärbseseen:Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus
märts 1807 KOMEET § Komeet ehk sabatäht pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. § Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. § Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel saba. Komeetidel on sageli kaks või rohkem saba. § Pea ja saba on moodustatud gaasist ja tolmust. § Tolmusaba on kollakasvalge, gaasisaba sinakas. § Komeete jaotatakse perioodide järgi: Lühiperioodilised komeedid ja pikaperioodilised komeedid. § Lühiperioodiline komeet pöördub tagasi lühema perioodi jooksul. (Lühima perioodiga komeet on Encke 3,3 aastat) § Pikaperioodiline komeet pöördub tagasi tuhandete aastate pärast. § Komeetide ilmumist taevasse on läbi aegade peetud kurjakuulutavaks endeks, sõja, valitseja surma, õnnetuse või mõne muu halva sündmuse märgina
Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult. 4. Esemed Põhiesemetena laval kasutati ilusat suurt raudvoodit ja uhket massiivset puust lauda, mis ühendasid erinevaid kujutatud ruume laval. Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga. Lydial oli ka lõpu poole patakas lehti, mis olid tema luuletused ning alguse poole kasutati neid pabereid Jannseni ajalehe dokumentidena. 5. Kostüümid, grimm, maskid Kostüümid olid uhked. Naised kandsid ilusaid maani kleite. Lydia kandis veel
vaarikapunase jumega. Viljade koristus oktoobri alguses, heades oludes säilib kuni kevadeni. Viljaliha keskmise tihedusega, sulav, mahlane ja kivisrakkudeta. Mullastiku suhtes leplik. Piisavalt talve- ja kärntõvekindel. 'Karmla'- Sügissort. Valmib septembris, säilib paar nädalat. Vili keskmine kuni suur, tömpkooniline. Põhivärvus rohekaskollane, kaetud pruunikaspunase kattevärvusega. Viljaliha kollakasvalge, kore, magushapu, mahlane. Kivisrakke vähe. Puu on tugevakasvuline, võra noorelt püramidaalne, hiljem laiuv. Talvekindlus rahuldav. Vastupidavus kärntõvele hea. 'Mliivska rannja' - Vili keskmise suurusega. Maitsev ja mahlane. Sulava viljalihaga, mis on ilma kivisrakkudeta. Ei säili kuigi kaua. Tarbimisküpsus augustist, viljad valmivad puul järkjärgult. Isetolmleja. Varjane sügispirn. Rahuldava talve- ja hea haiguskindlusega.
d) inimesele- tekitavad haiguseid, rikuvad toitu, kahjustavad hooneid 15. Mis seeni on kirjeldatud? 2p a) Täiskasvanuna on seene kübar 8–18 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 5–20 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen b) Viljakeha värv ulatub kollasest oranžini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 2–12 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt
PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid, sade kaob. AgCl + 2NH3 H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O, mis lahuse hapestamisel (HNO3-ga) laguneb. Seejuures sadeneb uuesti valge hõbekloriidi sade. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ b) I -ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade. Ag+ + I AgI AgNO3 + KI AgI + KNO3 Hõbejodiid ei lahustu ammoniaagi vesilahuses. c) CrO42 -ioonidega moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 AgNO3 + K2GrO4 Ag2GrO4+ KNO3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3 Ammoniaagi vesilahuse toimel see aga muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi
http://et.wikipedia.org/wiki/Petersell_(perekond) Kirjeldus Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.Vars on paljas ja peensooneline.Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 35 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist augustini. http://otlichnoezdorovie.ru/petrushkaogorodnajapetroselinumcrispum/ Leviala Aedpeterselli kodumaaks on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik (sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda
OSTMINE. Kvaliteetne fenkol on ümar või piklikümar, läbimõõduga 510 cm, tihke ja prink, värvuselt valge või rohekasvalge, keskmise kaaluga 200300 g. Vältige lõhede, pruunikate laikude Juurseller · Päritolu: Itaalia · Juurselleril kasvab ümmargune, 5-10 cm-se läbimõõduga ,alumises osas sageli neljakandiline ja tugevasti harunev juurvili.Sellerikoor on krobeline ja koore värvus on pruunikas või kollakasvalge,sisu võrdlemisi pehme. · Maitse on tugev ja tooniandev. · Selleri juured pesta kõva harjaga voolava veel all ja koorida. Kooritud sellerid muutuvad õhuhapniku toimel pruuniks. · Selleri kasutamisvõimalused toiduvalmistamisel on mitmekülgsed, peamiselt kasutatakse liha-ja kalatoitude maitsestamiseks.Selleri juurviljast saab valmistada mitmesuguseid maitsvaid toite. Asendamatu komponent köögiviljasalatites, kui maitseb ka omaette salatina nii keedetud kui ka toorelt.
* Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas * Vääveriisikas * Suur sirmik * Kuuseriisikas * Karvane riisikas * Kaseriisikas * Kännumampel * Külmaseen *Kukeseen (C.cibarius.) * Iseloomulik kuju, kõva kollane liha, vürtsilõhane, maitsev * A-vitamiin * Seeneliha kollakasvalge, piprase maitsega * Esimesed ilmuvad juunis, juulis * Valel käsitlemisel võivad muutuda vintskeks, kaotada hea maitse * Puhastamisel vältida vett, tuleb kuivaks harjata, pühkida * Kuumtöötlemisel vältida kõrget temperatuuri, pikka kuumutamist * Kasutatakse enamasti praetulut, kupatamata, kastmetes. * Säilitatakse õhukindlalt suletud purkides, ka praetult http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S
Võrdle naerist ja kaalikat? Omadustelt on nad sarnased.Naeris on madalama toiteväärtusega,kuid mahlasem ja pehmema maitsega. 10.Redise kulinaarne kasutamine? Kasutatakse värskelt eelroaks,võileibade katteks ja lisatakse salatitesse. 11.Rõika kulinaarne kasutamine? Kasutatakse värskelt nii viiludeks lõigatult kui ka riivitult võileibadel, salatites, toortoitudes ja liharoogade juures. 12.Millised on selleriliigid? Leht,-vars ja juurseller. 13.Milline näeb välja pastinaak? On kollakasvalge piklikümar või koonuskujulise juurega. 14.Millise värvusega võivad olla söögisibulad? Söögisibulad võivad olla kuldse, punase või valge koorega. 15.Võrdle söögi ja salott sibulat? Salott sibul ei ole ümmargune vaid alt veidi paksenenud.Maitseomaduste poolest on ta aromaatsem,õrnem,ei ole nii terav kui harilik sibul. 16.Mida tuleb silmas pidada sibulate säilitamisel? Sibulaid tuleb säilitada jahedas õhurikkas kohas.Sibulapealsed ja hakitud sibul tuleb mähkida
mõrgatavamad. Varbaid on kõigil jalgadel viis, kuid eesjalgadel on viies varvas vähe arenenud. Oraval on 12 lõikehammast, mitte ühtegi silmahammast, 18 purihammast ja kokku 222hammast. Orava keha on 2025cm pikk, saba, aga 2030cm. Orav kaalub umbes 170400g. Suvel on orava karvastik ülapoolelt erkpunakaspruun, kahkjas või koguni hallikas.Selja keskel karv tumeneb. Alapoolelt ehk kõhu alt ja käpa sisekülgedelt määrdunud kollakasvalge. Talvel on orav ülapoolelt mitut tooni hall, alapoolel endine. Parasvöötmes vahetavad oravad kaks korda aastas karva, kuid sabakarvad vahetuvad selle aja jooksul vaid üks kord.Tavaliselt vahetab orav karva märtsisaprillis ja septembrisoktoobris. Orav on Eestis väga levinud ja harilik.Ta on päevase eluviisiga. Mitmesugused oravaliigid on levinud peaaegu kõigis Põhja Ameerika ja PõhjaEuroopa metsades, aga suur hulk liike elab ka
PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42- 1.2 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Ag+ + Cl AgCl Moodustub hägune valge hõbekloriidi sade. Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid: AgCl + 2NH3 H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Lahuse hapestamisel (HNO3-ga) kompleksühend laguneb. Seejuures sadeneb uuesti AgCl. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4 b) I -ioonidega Ag+ + I AgI Moodustub kollakasvalge/helekollane hõbejodiidi sade. Erinevalt hõbekloriidist ei lahustu hõbejodiid ammoniaagi vesilahuses. c) CrO42 -ioonidega 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 Moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade. Lahuse pH kasutades indikaatorpaberit on nõrgalt aluseline, neutraalne. 1.3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade. Ammoniaagi vesilahuse toimel muutub
Avar neel ja avarad lõpusepilud võimaldavad üsna suurt saaki neelata. Silmad suhteliselt suured, paiknevad pealae lähedal, kaitstud luuvõlviga. Kehal on väikesed ovaalsed, ainult haugile omase kujuga soomused. Värvuselt on ta suurepäraselt kohastunud eluks veetaimede keskel. Selg koos pea ülapoolega on üldiselt mustjasroheline, küljed heledamad, oliivrohelised või rohekashallid, kollaste täppidega või põikvöötidega, kõht ja kurgualune valge või kollakasvalge. Värvus muutub koos vanusega ja sõltub ka konkreetsest elupaigast. 3 Wikimedia Pikkus, kaal ja eluiga Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Suurim pikkus on emastel haugidel 1,75m (Soomes), isastel 0.90m, mass emastel 34 kg ja isastel 10,15kg. Eestis on pikim püütud haug 122 cm.
..300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal
Leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdriidideks. Leelismetallide reageerimisel veega eraldub vesinik ja moodustub vastava metalli hüdroksiid ehk leelis. Leekide värvused: Li - punane, Na kollane, K- kahvatulilla, Rb, punakas-lilla, Cs- sinine. NAATRIUM. Lisaks lampidele kasutatakse naatriumit ka katalüsaatorina. Na2O2 naatriumperoksiid on kollakasvalge värvusega tahke aine. Tugeva oksüdeerijana kasutatakse teda peamiselt pleegitina tekstiilitööstuses.reageerib hästi süsinikdioksiidiga, mille tagajärjel ühe saadusena eraldub hapnik. kasutatakse antud reaktsiooni õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks. 2Na2O2 + 2CO2 = 2Na2CO3 + O2 Naatriumperoksiid reageerib veega kergesti andes leelise ja vesinikperoksiidi: Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2
PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid, sade kaob. AgCl + 2NH3 H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O, mis lahuse hapestamisel (HNO3-ga) laguneb. Seejuures sadeneb uuesti valge hõbekloriidi sade. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ b) I -ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade. Ag+ + I AgI AgNO3 + KI AgI + KNO3 Hõbejodiid ei lahustu ammoniaagi vesilahuses. c) CrO42 -ioonidega moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 AgNO3 + K2CrO4 Ag2CrO4+ KNO3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3 Ammoniaagi vesilahuse toimel see aga muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi
*Liitium kuulub mitmete kergete ja mehhaaniliselt tugevate, plastiliste sulamite hulka, mida rakendatakse näiteks lennukiehituses. * Kaaliumi, rubiidiumi ja tseesiumi kasutatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel. (Fotoelektroonilistes seadmetes.) 7) Leelismetallide tuntumad ühendid (nende valemid, keemilised ja rahvapärased (kui on) nimetused, leidumine looduses, omadused, kasutusalad): Na2O2 naatriumperoksiid Rahvapärane nimetus: pleegiti tekstiilitööstuses. * kollakasvalge, tahke aine * reageerib hästi CO2'ga, ühe saadusena eraldub O * kasutatakse õhu ümbertöötamisseadmetes (CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks) KO2 kaaliumhüperoskiid/kaaliumsuperoksiid * kollakasoranz kristalne aine * tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus * tugev oksüdeerija * kasutatakse õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes kosmoseaparaatides. NaOH naatriumhüdroksiid Rahvapärane nimetus: sööbenaatrium/seebikivi
). Pesemiseks lisatakse sademele 1-2 ml pesuvett, segatakse ja tsentrifuugitakse. Pesemine on vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. A-alarühma analüüs Sulfiidide sade lahustatakse HNO3-s. Selleks lisatakse pestud sademele tsentrifuugiklaasis lähtuvalt sademe kogusest mõned tilgad konts. HNO3 ja vett (~sademega võrdse mahuni). Soojendatakse vesivannis keemiseni ja keedetakse seni, kuni kogu sade on reageerinud ning pruunikat NO2 enam ei eraldu (järele jääb kollakasvalge või sulfiidide tõttu must väävli sade, mis enamasti tõuseb pinnale). 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S Bi2S3 + 8HNO3 2Bi(NO3)3 + 2NO + 4H2O + 3S Lämmastikhappe liia eraldamiseks aurustatakse lahust mahuni 2-3 tilka, jahutatakse ja lahjendatakse veega ~1,5 ml-ni. Tekkinud väävel püüda klaaspulgaga eraldada. Bi3+ - ioonide eraldamine Cu2+ ja Cd2+- ioonidest
Jupiter Palja silmaga vaadeldes paistab Jupiter meile heleda, rahuliku säraga kollakasvalge tähena, Veenuse järel on ta kõige heledam ,,täht" ja inimestele ammu tuntud. Planeedi leidmine lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed. Pikksilmas võib märgata Jupiteri atmosfääris vööte ja laike, mille abil saab määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju kiiresti muutuvaid pilvetaolisi moodustusi
juurestik. Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid. 4 Puistu omadused ja kasutamine Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat. Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides, raudteeliiprite, sildade, mastide ja postide, vineeri, kastide ja konteinerite, platvormide, laminaadi, mööbli, puugaasi, küttepuude jm valmistamisel. Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini millest tehakse lakke, värve kui ka ravimeid. Männipuidust saab ka puupiiritust
Ag + -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid ja sade kaob: AgCl + 2NH3 H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Hapestamisel HNO3-ga (prootonitega) kompleksühend laguneb ja sadeneb uuesti valge hõbekloriidi sade: [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ 2) I-ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade: Ag+ + I AgI AgNO3 + KI AgI + KNO3 3) CrO42-ioonidega moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade: 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 2AgNO3 + K2CrO4 Ag2CrO4+ 2KNO3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3 Ammoniaagi vesilahus reageerib Hg2Cl2-ga moodustades musta metalse elavhõbeda ja elavhõbeamiidkloriidi, mis on valge:
Hiljutised molekulaaruuringud näitavad, et punane kärbseseen tekkis tertsiaaris Siberi ja Beringia piirkonnas. Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent
Iseloomulikud tunnused: väga pehme Esinemise vorm ja koht: leidub moondekivimites. Orgaanilised merevaik Merevaik Merevaik Kuju: taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid. Kõvadus: 2- 2,5 Värvus: meekollane, oranž, kollakasvalge, kollakaspunane, harva sinine, rohekas või must, läbipaistev, läbikumav Läige: matt, rasvane / rasvjas Iseloomulikud tunnused: Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Teda tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Sulab 350–375 °C juures. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel.
lisanud sinna 0.2ml NaOH lahust. Lk 5/9 Paide taliõun 3.1 Talveõunast lähemalt: Emapuu kasvas enne II Maailmasõda Paide linnas. Väidetavalt pole temaga võistlejat säilimise ja maitse osas. Hinnatud talveõun, mis säilib kevadeni eeldusel, et teda ei lasta ülevalmida ja koristatakse septembri I kümnepäevakul. Õun väheldane (50...80 g), lameümmargune, 3/4 kaetud triibulise punaga. Viljaliha tihe, kollakasvalge, väga hea maitsega. Sobivad ka mahlaks ning kuivatamiseks, aga mitte kompotiks. Puu tugevakasvuline, hakkab hilja kandma, kannab pea-aegu igal aastal. Saagikus kuni 300 kg puult. Eelistab kasvada heal mullal, aga kasvab rahuldavalt isegi raskel ja liialt märjal mullal. Liivasel pinnasel ei taha edeneda. Võib nakatuda kärntõppe, mistõttu viljad varisevad enne valmimist. Paremaid saake on saadud Kesk-Eestis. On palju kasulike retsepte õunast nii toitude kui ka ravimite valmistamiseks.
sädemeid ning on tunda väävli lõhna. (Untera 2004) Kalkopüriit (Untera 2004) 3. SULFIIDIDEGA SEOTUD ANALOOGID 3.1. Arseniidid 3.1.1 Auripigment Auripigment (ladina aurum 'kuld' ja pigmentum 'värvaine') on kuldkollase värvusega mineraal, arseenimaak (As2S3). (Vikipeedia 2008) Auripigment (Vikipeedia 2008) 3.2. Teluriidid 3.2.1 Altaiit Altaiit, keemilise valemiga PbTe, on plii ja telluuri ühend. Altaiit on tinavalge kuni kollakasvalge värvusega mineraal. Altaiit avastati 1984 aastal Altai mägedest. (Wikipedia 2009) Altaiit (Wikipedia 2009) 3.3. Seleniidid 3.3.1. Neumanuiit Hõbeda ja seleeni ühend, mille keemiline valem on Ag2Se. Värvuselt on helehallist kuni tume hallini, metallilise läikega. Nime on see mineraal saanud saksa mineraloogi ja kristallograaf Carl Friedrich Neumanni järgi. (Stutzite 1996) Neumaniit (Stutzite 1996) KOKKUVÕTE Sulfiidid on väävli ja enamasti metalli vahelised ühendid
aasta võrse tipus üksikult või USAs. kimpudes. Vili on luuvili. Emasõied moodustuvad õitsemise eel kevadel lühivõrsete pungadest ja Puit kollakasvalge, tihedus 0,6-0,7 Lehed värvuvad sügisel kollaseks. asuvad noorte lehtede kaenlas, g/cm3; raiutud puit koore all mädaneb Soodes, tundras. õitsemine aprilli lõpus või mai I kiiresti. dekaadil. Heleroosakaspruun, soojal ajal raiudes
Tuuletallajal on tellispunanae või punakaspruun selg ja pruunid hoosuled. Tuuletallaja isaslinnu ja emaslinnu sulestikus on mõningaid erinevusi, kuid üldiselt on nad üsna sarnased. Isaslinnul on hallikassinine pea vaevaltmärgatava kitsa haberibaga ja hall musta otsaga saba. Emas- ja noorlindude selg on punakaspruun tumedate laikudega ja saba samuti pruun ning kaetud tihedate põikitriipudega. Kõht on neil kollakasvalge tumeda pikimustriga. Tuuletallaja jalad on kuni jooksme lõpuni paljad ja kollast värvi, küüned on tal mustad. Tuuletallaja nokk on tüvikuosast hall ja otsast tumenev. Tuuletallaja on arvatavsti kõige tuntum oma erilise rappelennu poolest. Hea hulk teisigi Euroopa kulle võib rapelda, kuid keegi ei ole selle lennuviisiga saagiotsingul nii seotud kui tuuletallaja. Ta lendab maapinna kohal mõõdukas kõrguses, tiivad kiiresti vehklemas ja
vahtrad, tammed jne). Eesti puistude pindala puuliigiti on esitatud joonis 34. _____________________________A. Roos______________________________ 19 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 34. Kodumaiste puiduliikide protsentuaalne jaotus 4.2 Kodumaised okaspuud Mänd (Pinus) on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Mänd on lülipuiduline puu. Maltspuit on kollakasvalge värvusega, lülipuit roosakas kuni pruunikaspunane. Värskeltraiutud puidul erineb lülipuit maltspidust vähe, kuid aja jooksul tumeneb. Aastarõngad on kõigil lõikudel hästi eristuvad. Vaigukäike on arvukalt ja nad on koondunud aastarõngaste sügispuiduosasse. Männi puit on pehme ja seega hästi töödeldav, kuid seejuures võrdlemisi tugev. Kiud on sirged, mis teevad puidu hästi lõhestatavaks. Suur vaigusisaldus teeb puidu vastupidavaks mädanemisele ja hästi säilivaks
kollakaks.) Vesinikbromiidhape reageerib paljude metallide ja metalliühenditega , moodustades bromiide ; erinevalt HCl-ist reageerib HBr külmalt metallide Hg ja Ag-ga, moodustades vastavaid bromiide. Enamik metallibromiide lahustub vees hästi, raskestilahustuvad on PbBr, HgBr, AgBr, TlBr jmt. Praktiliselt olulisemateks bromiidideks on hõbeda ja leelismetallide bromiidid. Hõbebromiid AgBr on kollakasvalge vees raskesti lahustuv kristallaine, kuid lahustub hästi mitmete soolade vesilahustes. AgBr on klassikalise, mittedigitaalse fotograafia aluseks. 2AgBr + CH (OH) CHO +2HBr + 2Ag AgBr + 2NaSO Na [Ag(SO) ] + NaBr Kaaliumbromiid KBr on värvitu, vees hästilahustuv kristallaine, stabiilne. Kasutatakse sedatiivsetes ravimites (rahustava toimega), fotograafias, monokristallidena- materjalina IP- optikas, polükristallilisena- maatriksina IP- tehnikates
kas kasvab või ei muutu üldse. Põhjuseks on erinevus massi jaotuses. Planeetide liikumist mõjutab peaasjalikult Päikese gravitatsiooniväli, seevastu galaktika gravitatsioonivälja, mis juhib tema tähtede liikumist, tekitavad needsamad tähed ise. Selliste " isegraviteeruvate" süsteemide liikumist ja stabiilsust uurib astronoomia eriharu- stellaardünaamika. 7 6.6. PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS Galaktikate värv on kollakasvalge, mis kasvab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad- mõhnad on pisut punakamad spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Selgub, et tähed jagunevad kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi ehk populatsiooni. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesega ja
stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul; ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega. Pindheledus, värvus, keemiline koostis Erinevalt tähtedest ei tule galaktika valgus mitte ühest punktist, vaid küllalt suurte mõõtmetega taeva-alalt. Galaktika välisserv pole terav, vaid sulab aegamisi taevaga ühte. Et saada koguheledust, tuleb kataloogide koostajatel lõpetada galaktika kokkuleppelise joonega (nn. Holmbergi raadius). Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile (värvusindeksile B - V = 0,6). Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate keskosad on pisut punakamad (värvusindeks +0,85) spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad (värvusindeks +0,28). Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Tulemused kinnitavad meie oma Galaktikast tuntud fakti kahe erineva koostisega tähepopulatsiooni olemasolu kohta
homeostaasi hoidmiseks · Prolaktiin Päritolu: labiaalsed süljenäärmed Roll: katepsiinide ekspressiooni tõstmine · Aglutiniin Roll: bakterite aglutinatsioon ( S.mutans, S.sanguis, S,salivarius) , veregruppi antigeeni kandmine, HIV-1 nakatumise inhibeerimine gp120 seostumisega Põhiklassid: kõrgmolekulaarsed glükoproteiinid, sIgA, lüsosüüm, beeta- mikroglobuliin, fibronektiin HAMBAKATT Makromorfoloogia: kollakasvalge ladestus hamba- ja igemepindadel Mikromorfoloogia: pellikli kaudu hambale kinnituv rakuvälise maatriksi bakterite mass (PRP), mis koosneb lipiididest ja polüsahhariididest. Hambaladestuste klassifikatsioon: 1. Mineraliseerunud ladestused · Supragingivaalne hambakivi (krooni gingivaaalses kolmandikus, proksimaalsetel pindadel, lohkudes, fissuurides) · Subgingivaalne hambakivi (hamba ja epiteeli kinnituspinnal, igemetasku valendik) 2
risomorfe esineb palju, kuusk, mänd, kask Tugeva mädaniku korral puu kuivab: Eestis 2)tutt-külmaseen, patogeensus nõrk, kõikjal. Viljakehi esineb harva. Leidub risomorfe väga palju, okspuud, lehtpuud 3) ainult üksikutel puudel. Männikorgik tõmmu külmaseen, patogeensus kõrge, kübarad ühisel alusel, üksteise kohal. risomorfe vähe, noored okaspuud. Oluline Ülakülg kollakasvalge kuni kollakashall, on avastada õige liik, et leida õige tõrje. seeneliha pehme, korkjas, kollakasvalge, Põleseen Tekitajaks kottseen. Eosed tekivad poorid kahvatukollased, hiljem kergelt kevadel. Idanemiseks on vajalik pruunikamad nurgelised. Tekitab temperatuurishokk, nt lõkke ümbruses. korrosioonmädanikku-valget, tüve keskosas, Kottseen on ainus, millel tekivad pandlad. tavaliselt madalama boniteediga metsades.
annaabi.ee 
