ammendatud. Aasias on kulda Uuralis ja Siberis, peale selle veel Indias, Tiibetis, Hiinas ja Indoneesias. Aafrika rikkamad kullaleiukohad on Lõuna-Aafrikas. Ameerika vanimad kullakaevandused on Californias, Colorados ja Nevadas. Kulla ehtsusest ja kullaproovidest Kulla värvus oleneb looduslikest või tehislikult sisestatud lisandites, milleks on vask, hõbe, tina, arseen, raud või mõni muu element. Kulla värvus võib varieeruda laiades piirides, näiteks erekollasest tuhmkollase või kollakashallini, aga ka punaste värvitoonideni. Kollane kuld sisaldab veidi hõbedat ja vaske. Hallikas kuld sisaldab palju hõbedat, mis eseme pinnal in sajandite jooksul muutunud hõbekloriidiks. See laguneb valguse käes ja tekkivad hõbeda mikrokristallid annavadki pinnale hallika tooni. Roosa värvus võib olla tingitud looduslikest lisandeist, kuid selle võib anda sulamile ka raua lisamise teel. Punakaspruuni värvuse annavad kullale raud ja vask. Purpurpunane värvus tekib
Eesti vutid on ümara kehaga, lühikese saba ja lühikese kaelaga. Selja eesosa on kõrgem, moodustades kühmu. Sulestiku põhivärvus on tuhmjas oonükspruun, tumepruunide vöötidega. Sugupooliti on sulestiku erinev värvus selgelt väljenduv alates 3. elunädalast. Isasvutil on kurgualune ja põsed pruunid, pugu ümbrus on ookerpruun, pea peal 3 kollakasvalget triipu. Hoosuled on tumepruunid, heledate vöötidega. Jalgade värvus varieerub heleroosast kuni kollakashallini. Nokk on mustjaspruun, heleda otsaga. Kloaagi ümbruse nahk on roosa. Emasvuttidel on nokaalune ja põsed helehallid, pugu ja rind hallikaspruunid tumedate tähnidega. Nokk on hallikaspruun, heledam kui isasvuttidel. Jalad on heleroosad, kloaagi ümbruse nahk sinakashall. Noorlinnud sarnanevad algul emaslindudega, sulestiku värvus on veidi ühetoonilisem. Emasvuti kehamass väheneb pisut intensiivse munemise perioodil, munemisperioodi lõpupoole aga
annaabi.ee 
