Eesti loodusgeograafia konspekt
· Järvede levik on ebaühtlane
· Järvevee kvaliteet ja khistus sõltuvad järve valgala suurusest ja iseloomust ning vee
mahu ja valgala suhetest, sõltudes seega ka järve veevahetuskiirusest.
· Järvede valgalad on tavaliselt väikesed
· Järvevee kõige märkimisväärsed temperatuurimuutused toimuvad mais kiire
soojenemise ja oktoobris kiire jahtumise ajal
· Püsiv jääkate tekib tavaliselt novembris-detsembris
· Enamiku järvede vesi on kollakaroheline või rohekaskollane, kuid palju on ka
punakaspruuni ja pruuni vett
· Põhiline osa Lõuna- ja Põhja-Eesti järvedest on kaltsiumvesinikkarbonaatsed
· Kõrge biogeenide sisaldus
· Fütoplanktoni hulk ja koosseis on väga varieeruv
· Kõige liigirikkamad taimeliikide poolest on Haanja kõrgustikul olevad järved ja Kõrg-
Eestis
· Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesoolade sisaldusega järvedes