lapsepõlvemälestusi. Hendrik Adamson (1891-1946) Viljandist pärit, Mulgi murdes kirjutatud. Esimene luuletuskogu ''Mulgimaa''; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele) tasandile. Realism ja uusromantism
Mulgimaa laulikuks. Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, luuletustes leidub ka ühiskondlikku satiiri. Neis pilatakse ühiskonnaelu ebakohti, inimeste raha- ja karjäärihimu. ("Mulgimaa"-luulekogu) 1920.aastate murdeluule vastaspoolel leidub eesti luules näiteid futurismist. Sellele lisandusid kubism ja konstruktivism- eeskätt kujutavast kunstist tuntud voolud, millele on iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus oli eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Luulekogus "Geomeetriline inimene" loob Barbarus võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil- sirg-ja kõverjooned, kolm-ja nelinurgad, ringid jne. Tuntumaid luuletusi selles kogus on "Autoportree". Geomeetrilised jooned ja vormid
mida taheti. Dadaistid kasutasid seda 1920. aastal ära ja panid püsti näituse, kuhu sai sisse uksest, mille koha oli silt ,,Meeste tualett". Publik sai näitusel tööriistadega eksponaate hävitada, sellel näitusel oli suur menu, kuid politsei sulges selle põhjendusega, et see on ebatsensuurne. Ernst lahkus hiljem, läks Pariisi, sest Kölnis tehti tema nime maha. Pariisis aga kohtus ta kirjanikega, kes tema tööde vastu sügavamat huvi tundsid. Siiski tegi Ernst oma enamik töid kollaazitehnikas, kuigi 1909-1919 valmis tema käe all ka maale, mis ennustasid juba ette tema tulevasi sürrealistlikke töid. Mõned ta tööd valmisid paberi kokkuhõõrumisel vastu puust trükiplaati. Hiljem leidis ta vaimustust reklaamidest, illustratsioonidest, mida ta muutis ja kokku asetas, see tehnika sai tema lemmikuks. Dada abil sai moodne kunst omale uued funktsioonid. Kui mitte arvestada dadat poliitiliselt, jäävad teosed, mis õrritavad ja ähvardavad arusaama kunstist kui visuaalsest
annaabi.ee 
