23 b)Korsakovi e. amnestiline syndroom kliiniline, keerukas mäluhäire. Jooksvate, lähimate sündmuste meelespidamine jameeldetuletamine on häiritud. Amneesia avaldub selles, et haiged ei suuda meelde tuletada haigestumisele eelnenud asjaolusid ja haiguse tekkimise momenti. Ununevad lihtsad asjad meelsest, näiteks arsti nimi, mis spetsiaalselt vaja meelde jätta või pliiatsi, kella nimetus. Esineb mitte vaid alkoholismi puhul, vaid ka koljuvigastuste puhul. 24 7. PSÜÜHILISTE HÄIRETE KLASSIFIKATSIOON Psüühiliste häirete klassifikatsiooni aluseks tuleb võttanosoloogiline printsiip, s.t. klassifikatsiooni aluseks on yksikud haiguslikud protsessi, millel on terav etionoloogia, sümptomatoloogia, kulg, patoloogilis-anatoomiline pilt ja lõpe. Sellest seisukohast on klassifikatsioon selline: 1. Infektsioonipsühhoosid, mille hulka kuuluvad:
suurenemine kaasa logaritmilises kõveras kasvava koljusisese rõhu tõusu. Seejärel surutakse aju sedamööda, kust mahu suurenemine lähtub, enamasti algul vastu aju kõvakelmete läbipääsuavasid – niisiis vastu sirpi (falx celebri) ja telki (tentorium) – ja lõpuks kiilutakse kinni ajutüve elutähtsate keskuste piirkonnad ehk ajutüvi pitsub. Mõne kraniaalnärvi kaitseta asend koljupõhimikul teeb võimalikuks nende väljalangemise, mis on iseloomulik teatud koljuvigastuste korral. Nii võivad eesmiste koljupõhimikumurdude korral saada kahjustatud eelkõige haistmisnärvikiud, halvimal juhul ka nägemisnärv. Silmalihaste närvid reageerivad väga tundlikult rõhu suurenemisele, seetõttu on nende väljalangemine oluline kliinilises diagnostikas (→ peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“ ja „Inimkeha funktsionaalsed süsteemid“). Eelkõige otsmikupiirkonnas ja eesmises basaalses koljupiirkonnas asuvad (nina)kõrvalurked on
annaabi.ee 
