võimalus rahulikult jaoskonda kaasa minna. Murakas korraldustele ei allunud. Nooreminspektor Toodo lähenes Murakale eestpoolt püstoliga ja käskis tal prügikasti maha panna ning pingilt alla tulla. Samal ajal hiilis Murakale selja tagant ligi inspektor Fuchs, kes Muraka suhtes elektrisokirelva kasutas. Murakas kukkus elektrisoki tagajärjel pingilt alla ja sõiduteele, kus jäi auto alla. Kohe kutsutud kiirabi saabus kümne minutiga. Avariis sai Murakas koljumurru. Sellega kaasnes intensiivne ajuverejooks. millesse Murakas kohapeal suri. Politseivalitsuse sisejuurdlus leidis, et Muraka tegevus vastas mitmele süüteokoosseisule, Tent järgis olukorda lahendades eeskirju ja taktikalisi soovitusi. Fuchs ei tohtinud elektrisokirelva kasutada, kuna selle tüübikoolituse tunnistus oli kuu aega varem kaotanud kehtivuse ja värskenduskoolitust Fuchs ei olnud läbinud. Hageja seisukoht Hageja leiab, et tema abikaasa Muraka surma põhjustas politsei
Veenide, harvem arterite rebenemise tõttu põrutuse kohas tekivad kõvakelmealuses ruumis verejooksud, mida nimetatakse subduraalseteks hematoomideks. Arachnoidea – ämblikuvõrkkest, paikneb kõva- ja pehmekelme vahel Contusio – põrutus Cerebrum – aju Caput – pea Contrecou (pr) – tagasilöök, mõeldud on lööki vastu vastasasuvat ajukülge 482 Koljuluu ja aju kõvakelme vahel kulgevad lisaks veenidele ka ajukelme arterite harud. Kui selles kihis tekib verejooks, enamasti koljumurru tagajärjel (eriti ohustatud on a. meningica media), tekivad epiduraalsed hematoomid. Need verejooksud on aeglaselt areneva kliinilise pildiga ning on parema prognoosiga kui subduraalsed hematoomid, kuid nad võivad sümptomite hilisema tekke tõttu kergemini märkamata jääda. Mahu suurenemist koljuõõnes kompenseeritakse ainult minimaalses koguses liikvori suurenenud äravooluga. Kuna vastupidi gaasidele pole vedelikud kokkusurutavad, toob iga mahu
annaabi.ee 
