võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. • massiküüditamine - Küüditamine on inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel. • kolhoosid/sovhoosid - Sovhoos oli NSV Liidus riikliku alluvusega, kolhoos aga ühismajand, mis kuulus kolhoosnikele. • natsionaliseerimine - riigistamine, inimeste omandid (maad, loomad, töömasinad) muutuvad riigiomandiks ning on kõik talupoeg-kolhoosnike jaoks ühiseks kasutamiseks. Inimesed ei teeni enam kasumit nagu vanasti. 10. Kes on fotol? vasakul - J. Ribbentrop , keskel - Jossif Stalin, paremal - V. Molotov
· hävitati nende juhtivad kommunistid · puhastati pajud asundused (peamiselt mehed) · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG, laagrid Siberis ja põhjapiirkondades · tingimused olid ebainimlikud, väga raske töö, vangid surid massiliselt Nikita Hrustsovi valitsemisperiood - ühiskonnaelu liberaliseerimine: lõpetati massirepressioonid, sõnavabadus, GULAG-i likvideerimine - Rasketööstus, põllumajandus, palka kolhoosnikele - Elamuehituskampaaniad (hrustsovkad) - hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast - käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada Leonid Breznevi valitsemisperiood - Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. - uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtt - Sisitulek oli loodusvarade müük. - Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri.
Mustal turul lõikasid hiigelkasumit need, kellel oli võimalus osta ,,riigihinnaga", müüa aga musta turu hinnaga. Sellegipoolest ei saanud rikkust rakendada priiskavas elustiilis, sest see oleks endale kohe SORVVO (omaaegne majanduspolitsei) tähelepanu tõmmanud. Kolhoosikord ei olnud enam uus. Mõned suurmajandid oskasid oma ettevõtlike ja häid ,,tutvusi" omavate juhtide eestvõttel ja Kirovi nimelise kalurikolhoosi eeskujul asutada mitmesuguseid abitootmisi (suveniirid, vein jms) ja kolhoosnikele viisakat palka maksta. Paraku olid sellised majandid vähemuses. 26.jaanuar 1973 avatakse 1972.aastal valminud Pärnu maanteel asuv Tallinna Ajakirjandusmaja. Ajakirjandus maja sai enda nime selle järgi, et seal töötasid paljude ajalehtede ja ajakirjade toimetused. 28.juuni 1973 stardib esimese eestlasena kosmoselennuks Jaak Laasmaa, kes koos kahe kaaslasega töötab 59 päeva jooksul USA kosmoselabori ,,Skylab" pardal. Majanduse arengule aitas kaasa 1974
1950. aastal hakati aga kolhoose massiliselt ühendama. Algas põllumajanduse allakäik, mis oli võrdne 1944. aasta Saksa okupatsiooni ajal olnud. Põllumajanduse toibumine 1950. aastaks oli terve NSV Liidu põllumajandus laostunud. Kriitiline olukord sundis Stalini järgset uut võimu tegema radikaalseid muudatusi põllumajanduse osas: alandati saaduste kohustuslikke müüginorme, vähendati makse ja hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Ümberkorraldused parandasid mõnevõrra rahva olukorda ning algas põllumajanduse vaevaline toibumine. Taastumine toimus tasapidi, näiteks teraviljasaak jõudis sõjaeelse tasemini alles kümne aasta pärast. Sarnane oli olukord piima- ja lihatoodanguga. Kahjumit tekitas aga N. Hrustsov, kes katsetas maisi kasvatust, kartuli ruutpesitsi panekut jm. 1960. aastal hakkasid tekkima spatsialiseerunud majandid,
(eriti ehitus- ja põlevkivitööstusesse) , kuid ka omal algatusel või varem kohale jõudnud sugulaste ja tuttavate õhutusel. 1950. aastate alguseks oli NSV Liidu põllumajandus täielikult laostunud. See sundis J. Stalini surma järel võimule tulnud uut juhtkonda korrigeerima ka senist põllumajanduspoliitikat. 1953 . a. alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme , tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikel abimajapidamistelt võetavaid makse. 1954 .a hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas ning 1950. aastal muudeti see kord üldiseks. Kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Likvideeriti masina-traktorijaamu, masinapark müüdi majanditele, mis aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. See suurendas mõnevõrra talurahva iseotsustamisõigust ja pani aluse põllumajanduse toibumisele kollektiviseerimisjärgsest laosest. Aastate jooksul paranes
laienemine, rohkem tähelepanu metalli- ja tekstiilitööstusele, võõrtööjõu sissetoomine. Demograafilised probleemid- migrantide sissevool, mille tagajärjel eestlaste osakaal vähenes; põliste ja migrantide suhete pingenemine; sisserändajate eelised(korteripol, paremad elu- ja töötamistingimused ; dubleeritud haridussüsteem. Põllumajanduse areng:1950:põllumaj saaduste müüginormide alandamine, tõsteti varumishindu, vähendati abimajapidamiselt võetavaid makse, kolhoosnikele maksti osaliselt rahastoibumine. 1960: põllumaj spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi kindla põllumaj saaduse tootmisele, maisikasvatus. 1970: suurmajandite ja farmide loomise aeg, mõningad maj näitajad paranesid, olme-, elutingim paranemine, stagnatsioon. Tööstuse ekstensiivne arendamine: palju vöörtööjõudu toodi sisse, kasumaj taastus, sisemised arenguvõimalused ammendusid. Sots probleemid 1980 a teisel poolel-sotsiaalne
Põllumajandus kollektiviseeriti. See sai alguse pärast küüditamist (juba enne üritati seda selgitada, pärast tõusis kümnetes kordades sinna astumise arv. Algselt oli tegemist väikekolhoosidega, st üks küla oli üks kolhoos. Kolhoosidele esialgu pani kõlavad nimed, nt punane koit. Kolhoosidele olid kestetatud riiginormid. See, mis järgi jäi tuli panna kõrvale seemnevili ja mis sellest järgi jäi teenistuseks. Tavaliselt kolhoosnikele palga maksmine toimus aasta lõpus natuuras. Kolhoosi töö eest maksti ülivähe, hakati liitma kolhoose. Hakkasid tekkima hiigelkolhoosid. Umbes 50-ndate keskpaiku said kolhoosid jalad alla (hakati tooma ka õpetatud inimesi neid juhtima). Kolhoosidel algul ei olnud endal masinaid, selleks tuli neid rentida masina traktori jaam (MTJ(. Kolhoos pidi maksma MTJ kasutamise eest. 50-ndate keskpaigaks MTJ kaotati ja jagati see masinapark kolhoosidele. Kasuks ei
b. liikmed idealiseerisid fašistlikku ideoloogiat, riigikorda ja selle välist artibuutikat c. nende gruppide likvideerimisega lõppes põrandaalune noorsooliikumine ENSV-s V Põllumajanduse toibumine 1)Muutused põllumajanduses a. alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme b. tõsteti nende varumishindu c. vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid maks d. 1954.aastal hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas e. suurenes talurahva iseotsustamisõigus f. paranes kolhooside juhtivkaadri ja põllumajandusspetsialistide ametialane ettevalmistus g. 1951.aastal loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia 2) Vaevaline taastumine a. teraviljasaak ja piimatootmine oli 1950.aasta viimase kolmveerandi tasemel b. sõjaeelse taseme saavutas lihatootmine c. halvalt mõjusid N
suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus)· alustati ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis· hakati kolhoosnikele palka maksma hinnatud ~150 miljardile dollarile) rahas· suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule. nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel aastatel Alustati massilist elamuehituskampaaniat; 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast; (põhjuseks pidev tarbimise suurendamine ja kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu.
Ühiskonnaelu range reglementeerimine Salapolitsei jälgimine Kohustuslik bolsevismi ideoloogia Juhikultus võimsa propagandaaparaadiga Vene sovinism Agressiivne välispoliitika Klassivõistluse nimel korda saadetud massiterror oponentide vastu Olematute rahvavaenlaste otsimine Sula 1953-1968 N.Hrustsovi 1953. aastal alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müügino tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt makse. 1954. a hakati Eesti NSVs kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt r 1954. Moodustatakse pagulasvalitsus 1955-Eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene Saade 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressil mõistis N.Hrustsov oma ettekandes Stalini isikukultuse hukka. Eesti NSVs rehabiliteerimine. Aegapidi represseeritute õigeksmõistm nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumiselt. 1959. aastaks pöördus tagasi üle 30 000 küüditatu ja arriteeritu 1959-Algab üleminek 8-klassili8sele koolikohustusele
kolhoosi minek vabatahtlik. Selle käigus hukkus nälja ja repressioonide tagajärjel ligikaudu 6 miljonit inimest. Küüditati kümneid miljoneid. Pärast küüditamist mõistsid inimesed, et tuleb kolhoosi minna. Kes ikka ei mõistnud, neid karistati mingil teisel otsitud ettekäändel. Eestis loodi esimene kolhoos 22. septembril 1940. aastal, peamine kollektiviseerimine toimus pärast märtsiküüditamist aastatel 19491952. [redigeeri] Kolhoosnike elu Kolhoosi liikmetele (kolhoosnikele) kuulunud maa ja vara läks kolhoosi omandisse. Isiklikuks kasutamiseks tohtisid jääda vaid osa hooneid, piiratud hulgal koduloomi ja väike o,5 ha aiamaa. Veoauto, traktori ja teiste põllumajandusmasinate omamine oli keelatud. Kolhoosnikele maksti töötasu normipäevade eest. Algaastatel nad sagedasti mingit tasu ei saanudki või said tasu omatoodangus. Inimeste mälestuste järgi oli Venemaa kolhoosides päris algul isegi nii, et kuna kolhoos tervikuna oli
Vaino – venestamine. Soositi vene keele kasutamist igati (tundide arvu suurendati, igati soositi venekeelset asjaajamist). Põllumajandus - Millal algas Eestis massiline kolhooside rajamine ja miks just siis? (1949 märtsis toimus küüditamine) Algas 49 aasta kevadel pärast märtsi küüditamist, sest see oli inimesed ära hirmutanud ja nad kartsid uut küüditamist. Mis ajast kolhoosid nn jalad alla said, hakkasid tegelema ka suurema tootmisega ja oli võimalik tasustada kolhoosnikele nende tööd? 50. teisel poolel saadi esialgsetest väga suurtest raskustest üle, sest hakati maksma rahapalka ja juhtimine läks inimeste kätte kolhoosides, kel oli juba põllumajanduslik haridus. Põllumajandusele oli iseloomulik see, et toimus kolhooside ja solhooside liitmine ja tekkisid hiigelettevõtte ning nende samade peamine eesmärk oli varustada NSVL turgu ühelt poolt lihaga, teiselt poolt piimatoodetega.
Peep Reimer · Majandus: jätkuvalt eelisarendati rasketööstust (erandiks olid aastad 1953-1955, kui Malenkov pani põhirõhu kergetööstusele). suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele: · iseloomulikuks nähtuseks oli kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus) · alustati uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis · hakati kolhoosnikele palka maksma rahas · suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule alustati massilist elamuehituskampaaniat 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu tuginedes tööstustoodangu kasvule ja edusammudele põllumajanduses lubas Hrustsov 1961.a. NLKP 22.kongressil, et NSV Liit jõuab 20 aastaga kommunistlikusse külluseühiskonda. · Hrustsovi langus:
Kulakute väljaselgitamine ja karistamine. Esialgu loodi nn. väikemajandeid- 2-3 küla koos. 1950.a hakatakse kolhoose liitma ja juhte välja vahetama. Industrialiseerimine- rõhk masina-, kergetööstusele ja põlevkivile. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe. Rasketööstuse ettevõtted Dvigatel, Baltijets kuulusid sõjatööstuse kompleksi ja ei allunud ENSV juhtkonnale. Ehitus toob Eestisse hulgaliselt migrante. Põllumajandus- 1954.a hakatakse kolhoosnikele maksma palka (seni normipäevad). MTJ likvideerimise järel masinad majanditel. Põllumajandus spetsialistide ettevalmistamine EPA-s. Põllumajandus spetsialiseerub. Majandus 70.aastatel- Põllumajanduse areng suunatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. Kohalik toiduainetega varustamine läheb järjest kehvemaks. Varimajanduse süvenemine. Sotsiaalsed probleemid- migrantide sissevool tänu tööstuse paisutamisele. 1980.a eestlaste osakaal rahvastikus 65%
1950.aastate alguseks oli Stalini poliitika viinud Eesti põllumajanduse täieliku krahhi äärele. Uus NSVL juhtkond pööras põllumajandusele rohkem tähelepanu, suurendas selle majandusvaldkonna finantseerimist ning tühistas varasemaid kolhoosidele üle-jõu käivaid kohustusi. Eesti NSV-s tõi see enesega kaasa: A) Vähendati kolhooside kohustuslikke müüginorme. B) Tõsteti riiklikke varumishindu. C) Alates 1950.aastate lõpust hakati kogu palka maksma kolhoosnikele rahas. D) Isiklikelt abimajapidamistelt kaotati järk-järgult kohustuslikud müüginormid. E) Paranes ühismajandite masinapark. F) Kasvas ühismajandite juhtivkaadri ametialane ettevalmistus. G) 1960.aastatel alustati majandite spetsialiseerumist mingis kindlas valdkonnas (linnu-, sea- või loomakasvatus) ning alustati suurfarmide rajamist. SURM: Stalini tervis hakkas halvenema pärast teist maailmasõda. Tal oli tugevast suitsetamisest tingitud ateroskleroos. 1953. aasta 2
Põldude viljakus kahanes ning kariloomade arv ja teraviljasaagid langesid tunduvalt. Missugused maaeluga seotud muutused 1950. ja 1960. aastatel leevendasid kollektiviseerimisega kaasnenud kriisi põllumajanduses ja muutsid elu maal taas inimväärsemaks? 1953.a alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse; 1954.a hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas; Majanditele müüdi masina-traktori-jaamade likvideerimise käigus nende masinapark, see aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele; 1951a Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomine ning põllumajandustehnikumide võrgu laiendamine; Põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele; Abimajandite loomine. Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20
Majanduses oli "sulaaeg" suhteliselt edukas. 1955. sai majandusministriks Malenkov, kes esimest korda pööras peatähelepanu kergetööstusele. Eesmärgiks oli varustada inimesi esmatarbekaupade jne. 1959. lõpul soovis Hrutov omale ka majanduse juhtimist, pöörduti tagasi A-grupi tööstuse eelisarendamise juurde. Majanduse juhtimise detsentraliseerimine. Põllumajandus kardinaalsed muudatused. · Tõsteti põllumajandustoodete kokkuostu hindasid · kolhoosnikele hakati maksma rahapalka ja vanaduspensione · 1956.a. said kolhoosnikud passid · suuremat tähelepanu pöörati kolhooside varustamisele tehnikaga · ja kolhooside juhtkonna kompetentsemaks muutmisele. Asuti üles harima uudismaid stepialadel. Esialgu andis see väga häid tulemusi, hiljem aga kandsid suured vihmad viljaka mulla põldudelt minema. Väga populaarsed olid komsomoli löökehitused BAM. 1954-58 põllumajanduse kogutoodang suurenes u. 35%. See jätkus kuni 1962.a
ajutise töövõimetuse toetused; riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine; hoolitsus elatanud kodanike ja invaliidide eest; sotsiaalhoolduse muud vormid. 1956. pensionireform üleüldine õigus riiklikule pensionile: Vanaduse; Invaliidsuse; Toitjakaotuse puhul 1965. aastal laienes pensioni õigus kolhoosnikele Sotsiaalkindlustus Pensioni suurus viimase aasta palgast ja tööstaazist, erinev arvutusvalem põllumajandustöötajatele ja linnatöölistele; Suhteliselt madal pensioniiga naistel 55 aastat, meestel 60 aastat; 1944. aastast hakati maksma peretoetusi 4- ja enamalapselistele peredele, rahalisi hüvitisi täiendasid sanatooriumi- ja puhkekodude tuusikud; Puudusid ravikindlustus ja töötuskindlustus; Sotsiaalhoolekanne Nõukogude liit tunnistas vaesuse ametlikult olematuks;
Põrandaaluste noorte organisatsioonide kandepind jäi siiski üsna tagasihoidlikuks. Kasutades ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust, lämmatas valitsev reziim põrandaaluse noorsooliikumise 1960.-ndate alguses. 1950.-ndate alguseks oli NSVL-i põllumajandus täielikult laostunud. See sundis riigi uut juhtkonda korrigeerima senist põllumajanduspoliitikat. 1953 alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme. 1954 hakati ENSV kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. 1958 likvideeriti masina-traktorijaamad ja müüdi kogu masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Lisaks suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel. Kõigi nende muutuste mõjul hakkasid Eesti NSV kolhoosid 1950.-ndate lõpul otsesest viletsusest välja rabelema. 1960.-ndate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle
Linnades oli olukord võrdlemisi kehv, asjade saamine toimus kaardisüsteemi alusel. 1947. aasta rahareform kaotas kaardisüsteemi ning reguleeris hinnakujundust. Ulatuslik migratsioon tõstatas ulatusliku keeleprobleemi. Keeleprobleemist tekkis suur probleem, kuna eestlased ei saanud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. 1950. aastate alguseks oli põllumajandus NSV Liidus täielikult laostunud, mis soosis kolhoosikorra arengut. 1954. aastal hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Masinapark müüdi majanditele, mis aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Nimetatud õigused panid aluse põllumajanduse toibumisele. 1951. aastal loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Põllumajandus taastus vaevaliselt. Halvavalt mõjusid põllumajanduse arengule N.
süüdi kui riigireetur. Pärast teda sai võimule N. Hrustsov (1953-64). Iseloomustab tema võimuaega sula: osaline ühiskonna liberaliseerimine. Sellest saab rääkida Kommunistliku Partei kongressist 1956. Kõnes toimus tal Stalini hukka mõistmine (isikukultus ja repressioonid). Salastatud kõne tegelikkuses. Konkreetne majanduspoliitika tal puudus, proovis kõike teha läbi kampaaniate. Kasulikku tegi nt: kolhoosnikele hakati maksma rahapalka (enne said natuuras); kolhoosnikele anti passid (said liikumisvabaduse); pension seati sisse (50% palgast); innukalt tehti ehitustöid (tuli kindlustada elamispinnad). Negatiivseid asju juhtus kah: kampaaniad ei viinud kuhugi uudismaade ülesharimine, see tähendas sellist kampaaniat, kus siis noori kutsuti maid harima ja kevadel sõideti kohale ja künti stepp ülesse, külvati vili, augustis lõigati ära ja koguti kokku. Osaliselt jäi sinna, sest raudtee oli see millega edasi viidi, sageli oli liiga kaugel.
o Tööstustoodang kasvas 1957-1961 1,7 korda o ENSV oli maailmas esimeste seas elektrienergia tootmise poolest kaasnes keskkonnareostus. Põlevkivitööstusele anti kütte-energeetiline suund. - Põllumajandus o Kokkuostuhindade tõstmine, müüginormide vähendamine o Põllumajanduse elektrifitseerimine, mineraalväetised, maaparandus, põllumajanduse mehhaniseerimine o 1958 kolhoosnikele rahapalk, 1964 pensionid o MTJ likvideeriti, tehnika kolhoosidele, EPA 1951 o Hrustsovi kampaaniad külviseemne jaroviseerimine, maisikasvatamine, kartuli panek ruutpesitsi - Elukvaliteedi paranemine o Massiline elamuehitus o 5-päevane töönädal o teedeehitus ja paranesid transpordiolud o palkade tõus ja hoiuste kasv o individuaalehitus, läänelik elulaad ja tarbimiskultuur
Aastal 1948 hakkasid talupojad kolhoosidele vastu. Võimu surve tugevnes veelgi. Suurendati makse ja kulaklaste arve. Hakkas kulakluse kui klassi likvideerimine. Samuti leidis aset märtsiküüditamine, peale mida hakkasid talud massiliselt kolhoosidesse astuma. Paljud talupojad siirdusid aga linna suurte maksude või oma talu likvideerimise tõttu. Iga aasta pidi kolhoos andma ära enamuse põllumajandusesaagist. Nii jäi kolhoosnikele vähe järele. Selle tulemusena olid nad sunnitud rabama oma isiklikul põllul palju tööd. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. xxiii. Kiirendatud industrialiseerimine NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli rasketööstus. Sama hakati arendama Eesti NSV-s, kus pearõhk pandi põlevkivile, masina- ja kergetööstusele. Eesti NSV sai Leningradi tagamaaks. Virumaalt saadud põlevkivist saadud gaas läks algul Leningradi,
ENSVsse pöördus tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu. Metsavendlus asendus tagasihoidlikumate noorte salaorganisatsioonidega, ntks Eesti Rahvuslaste Liit. 1950 aastate alguseks oli põllumajandus täielikult laostunud. Seda püüti nüüd parandada. 1953 alandati kohustuslike müüginorme, tõsteti saaduste varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. 1954 hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas, 1950 muutus see üldiseks. MTJd likvideeriti ja inventar müüdi majanditele. 1951 loodi Eest Põllumajanduse Akadeemia. 1960 teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine. Industrialiseerimine laienes. Põlevkivitööstusele anti täielik kütte-energeetiline suund. Käiku lasti EestiSJ ja BaltiSJ. Alatuslikumalt hakati arendama aparaaditööstust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki, ENSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku.
riiklik planeerimine ehk käsu- ja plaanimajandus: nõudmised kirjutati ette Moskvast ja koha peal pidi neid püüdma täita. Sellel olid rasked tagajärjed, sest ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Pärast Stalini surma 1953. aastal algas nn. sulaaeg. Toimus majanduses detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõukogud. Need andsid ENSL suhtelise autonoomia. Selle tulemusena majandus arenes ning elutase hakkas paranema. 1954. aastal hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Masinapark müüdi majanditele, mis aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Nimetatud õigused panid aluse põllumajanduse toibumisele. Halvavalt mõjusid põllumajanduse arengule N. Hrustsovi eksperimendid, nt maisi sundkasvatamine, kartulipanek ruutpesiti jne. 1960. aastate teisel
Omamoodi sunnismaised olid. Esialgu kolhooside juhtimine ei olnud hea. Taluperemehed asendati linnast partei poolt saadetud inimesed juhtima, kel polnud põllumajandusest halli aimugi. Nad üritasid kõike ellu viia, mis ette kirjutati. Oluliseks muutus plaan ja selle ennetähtaegne täitmine. Raskustest tuldi välja umbes 1955. aastast. Kolhoosidesse hakkasid ilmuma haritud põllumehed. 1958. aastast hakati kolhoosides maksma rahapalka. Kolhoosnikele anti ka passid. 1960. II poolel algas suurem kolhooside liitmislaine. Väikekolhoosid ühendati suuremateks kolhoosideks. Algas ka suurem spetsialiseerumine. Suur osa Eestis toodetust veeti välja. 26.05.09 Põllumajandus ENSV põllumajanduse ülesandeks sai toita ära NSVL suuremad linnad. Eriti halvenes olukord 1970. keskpaigas, kus võrreldes varasemaga jäi toodangut koha peale veelgi vähem.
selle välist atribuutikat. *Julgeolekuorganid purustasid need rühmitused ja sellega lõppes ka põrandaalune noorsooliikumine ENSVs. *50ndate alguseks oli põllumajandus NSVLs laostunud, mis sundis Stalini surma järel võimule tulnud uut juhtkonda muudatusi tegema. *1953 alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. *1954 hakati ENSV kolhoosnikele töötasu maksma osaliselt rahas, 50ndate lõpuks kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. *MTJde likvideerimise käigus müüdi nende masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Kõik see pani aluse põllumajanduse toibumisele kollektiviseerimisjärgsest laosest. *Aastate jooksul paranes veel kolhooside juhtivkaadri ja põllumajandusspetsialistide ametialane ettevalmistus
olemasoluga. Lõplikult kadus erasektor tööstuses. Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast. Põllumajanduse toibumine ja industrialiseerimise laienemine. 1953. a alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. 1954. a hakati ENSV-s kolhoosnikele maksma osaliselt töötasu rahas. 1950. aastate lõpus muudeti see kord üldiseks ning samal ajal kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Põhjalikum murrang 1958. a, kui kaotati MTJ-d, nende masinapark müüdi kolhoosidele ja sovhoosidele. Keerukas ja ebaõiglane põllumajandussaaduste jaotussüsteem asendati saaduste kokkuostuga sobiva, mittel pelgalt sümboolse hinnaga. Kõrged maksud ja kolhoosnike iskliku aiamaa saagi osaline konfiskeerimine lõpetati.
hinnaga. See, mida kolhoos hakkas üle tootma normist, oli võimalik realiseerida omadel eesmärkidel, mitte riigi plaani täitmiseks. Soodustas tootmise parandamist. See lihtne meede andis 50ndate II poolel tulemust- see aeg, kui kolhoosikord ja põllumajandus on selgelt tõusuteel. Tuleb arvestada, et 50ndate alguse seis oli ka väga nutune, põllumaj kriis oli tollal päris totaalne ja väga kaugemale minna ei oleks saanud. Hakati soodustama isiklikke abimajandeid- kolhoosnikele anti isiklikuks kasutamiseks väike maalapike, u 0,6 ha, see tähendas, et enamik peresid toitis end isikliku abimajapidamise abil ära. Mis üle jäi, seda oli võimalik turul realiseerida. See omakorda üldist elatustaset NL ühiskonnas tõstis. H poolt vaadatuna oli see teatud mõttes sunnitud samm, Hruštšov ise oma sisimas ei pooldanud mingit eraomandile lähenevat majandamisvormi. Kui 50ndate II poolel põllumajandus toibub, saagid suurenevad, H-l tekkis teatud illusioon, et kõik on
jooksevad kolhoosid inimestest tühjaks. 1932 viidi NL-s sisse passisüsteem. Tegemist oli siseriiklike dokumentidega- kõik passiomanikud pidid kohalikus miilitsajaoskonnas võtma endale templi, mis tõendas, et nad on sisse registreeritud mingisse kindlasse elukohta, linnades hakati kontrollima passirežiimide rikkumisi. Need, kellel passi ei olnud või ööbisid vales kohas, saadeti välja. Passisüsteem tähendas talurahva muutumist sunnismaiseks, kolhoosnikele passe ei väljastatud. Kui inimesed üritasid maalt linna põgeneda, saadeti nad maale tagasi varem või hiljem. 1932 loeti massiline kollektiviseerimine lõppenuks. Oli saavutatud 85% kõigist endistest taludest kolhoosidesse. Järgnes järelnoppimine, 1939 a-ks oli kolhoosidesse ühinenud talude osakaal koguni 93%. 7% endistest taludest jäid ühendamata, tegemist peaasjalikult väheviljakates prk-des paiknenud üksikute hajataludega
annaabi.ee 
