ossa: Emmaste-Viiri vaheline nii nimetatud mõisamaastik avarate põldude ja rannaniitudega; ning Tilga-Tärkma-Nõmme männikute, endiste puisniitude ja väikepõldude piirkond. Emmaste-Viiri ala dominandiks on endine Emmaste mõisakeskus. Peahoonet on ümber ehitatud mitu korda, mõisapark põlispuudega on osaliselt säilinud ja korrastatud. Ala põliskülade hulka kuuluvad ridaja olemusega Viiri ja Lepiku küla. Rannaniidud olid kolhoosiaja lõpuni kasutuses ning tänu sellele on veel võsastumata. Tilga-Tärkma-Nõmme ala dominandiks on kiriku ja kunagise Nõmme kõrtsi lähedusse maantee äärde kasvanud asula. Tilga põliskülas pakub huvi nii teeäärne vanem hoonestus kui Lõuna-Hiiumaal haruldane männimets umbes saja-aastane Tilga männik. 9
Viimasena niitis Kõpu kolhoos jõe paremkaldal paiknevaid maid heinaniidukitega. Seetõttu olid need alad paremas olukorras, kuigi varem Halliste puisniitu iseloomustanud üksikud vanad tammed olid ümbritsetud põõsastest ning puisniidu ilme kannatas tublisti. Botaaniliselt huvitavamad, kõrgemad kaldaosad, olid kas võsastunud või võsastumas niitmise lõppemise tõttu (Sarv, 1984). 1985-1986ndateks, kolhoosiaja kõrgajaks, oli niidukoosluse pindalaks ca 264 ha, sajandi algusest oli niiduala vähenenud ca 42% võrra. 39 4.1.2. Looduskaitseliste meetmete rakendamise mõju uurimisala luhakoosluste pindalade levikule. Juba 1976. aastal märgiti, et viimase 15-20 aasta jooksul on puisniidud peaaegu kadunud ka kaitsealadelt. Tehti ettepanek valida välja esinduspuisniidud ja asuda neid vajalikul viisil hooldama s. t. igal aastal niitma (Sarv, 1984).
4. Püsivad ja muutuvad maastikud eestis- Palang ja teised. Eesmärk selgitada Eesti maastike kui füüsilis-kultuuriliste ilmingute arengut, keskendudes eelkõige muistsele ja postmodernsele perioodile. Tänapäeva maastiku mõistmiseks tuleb tunda ajalugu. Sotsiaal-majanduslike formatsioonide vahetumine tekitab n-ö ajalisi piirdeid, mistõttu nooremad inimesed ei suuda vanemaid maastikke mõista kuna neil puudvad mälestused. Näiteks kolhoosiaja ehitised on märgatavad, kuid nende otstarve ja tähendus on nooremale põlvkonnale, samuti välismaalastele, raskesti taibatav. Ühest küljest on loodusteadused hakanud liikuma holistliku lähenemise poole, et kultuuril on maastikumuutustes oluline roll. hakatud rõhutama maastike sümbolistliku ja materiaalse uurimise lähendamise tähtsust Eesti maastikukontseptsiooni ja uurmise eripärad Eesti maastikke uurides tuleks silmas pidada kaht asjaolu
Oluline see, et suurt politiseerimist romaanis ei ole. Poliitika sekkub, aga see on humanistlikust vaatepunktist antud. Vaimne side võiks sellel Peegli romaanil olla filmiga "1944". Heino Kiik. 1970 Tondiöömaja. Tugevamaid romaane Kiigel. See romaani käsikiri esitati romaanivõistlusel, võitis seal esimese auhinna. Käsikiri tundus poliitiliselt kahtlane. Romaani ilmumine venib. Keeruliseks muudab ilmumise temaatika: sõjajärgne aeg, kolhoosiaja algus, näitab Eesti küla allakäiku mitte tõusu. Kiik oli hasartne teisiti mõtleja ja tegija, ja viitsib kirjutada suisa pikki romaane, millel õieti ei ole 70-80ndatel mingit erilist avaldumisperspektiivi. Tal on taimeraamatud ja tunduks saanud kirjastuse Kupar eestvõtjana. Teet Kallas tuleb 60ndate lõpul kirjandusse, asub loomingusse tööle, hakkab avaldama. Tuntuse algus teisiti: noor literaat vangistatakse 69, sest purjuspeaga restoranis karjub nõukogude vastaseid loosungeid
annaabi.ee 
