auruturbiinid, reaktiivmootorid. Töötavaks kehaks on kas vahetult põlemisgaasid või sekundaarne vahesoojuskandja näiteks aur. Soojusenergia saadaks peamiselt orgaanilise kütuse põlemisel. [7] Üheks soojusjõumasinate tüübiks on kolbmootorid. Kolbmootorite iseärasuseks on soojuse vabanemine (kütuse põlemine) ja selle muundumine mehaaniliseks tööks vahetult masina silindris. Tingituna sellisest soojuse protsessi viimisest, pole kolbmootorites tarvis ulatuslikke soojusvahetuspindu, mis on vajalikud näiteks auru-jõuseadmetes. Tänu kolbmootorite elementide jahutamisele ja kütuse otsesele põlemisele silindris, võib maksimaalne protsessitemperatuur tunduvalt ületada materjalide mehaanilist tugevust määrava piirtemperatuuri. [7] 2
kokku kõrge temperatuuriga või on aereeritud. Nendel mootoritel, kus kasutatakse mineraalõlisid, toimub õlivahetus 25 ... 50 h tagant. ADO-õlid on täna kõige laiemalt kasutusel. Nad ei tohi omada täismineraalõlide karboniseerimispiiranguid (carbon-forming restrictions) ega ka tuhaosakesi nagu pesuõlid. MIL-L-22851 spetsifikatsiooni järgi ADO õli kasutatakse Lycoming, Continental, Pratt and Whitney ja Franklin mootoritel ning on ainus õli, mida kasutatakse sõjaväelennukite kolbmootorites. Enamus mootoritootjaid soovitavad uue mootori sissetöötamiseks, so kuni 50 töötundi või seni kuni stabiliseerub kütuse erikulu suurus, kasutada selleks täismineraalõli ja hilisemalt minna üle ADO õlidele. Põhjus on selles, et need õlid omavad väga häid õlitamiskarakteristikuid, mis ei luba täiendavat tööpindade sissetöötamist / kulumist. Pesuõli on saadud mineraalõlist, millele on lisatud metall-tuhk-kujulisi lisandeid, mis suurendab selle oksüdeerimiskindlust
Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille kaudu soojus siirdub jahedamalt kehalt kuumemale. Soojusjõuseadmetes ja –transformaatorites termodünaamilise kehana kasutatavat ainet nimetatakse ka töökehaks. Termodünaamiliseks kehaks võib olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline aine. Kolbmootorites on termodünaamiliseks kehaks kütuse põlemisgaas. Aurujõuseadmes on termodünaamiliseks kehaks enamikul juhtudel veeaur. Sõltuvalt parameetritest aurujõuseadmes võib veeaur kui termodünaamiline keha töötsükli jooksul muuta oma agregaatolekut. Termodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamilised olekuparameetrid on füüsikalised makrosuurused, mis iseloomustavad termodünaamilise keha olekut. Kui muutub süsteemi mingi olekuparameeter muutuvad ka ülejäänud olekuparameetrid
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid.
rootormootoriteks. Kui rootormootorid on leidnud vaid piiratud rakendamist, siis kolbmootorid on väga laia kasutusvaldkonnaga ja neid kasutatakse nii autodel, raudteetranspordis, laevanduses kui energeetikas. Kolbmootorite ajalugu on tihedalt seotud saksa inseneri N. Otto nimega, kes patenteeris 1876.a mootori (vt Joonis 3.5), milles soojus suunatakse protsessi püsival mahul. Selle mootori ringprotsessi (vt Joonis 3.6) tuntaksegi Otto ringprotsessina. Kolbmootorites toimub kütuse põlemine silindris ja erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks töötavale kehale. Silindri ja põlemiskambri jahutamisega hoitakse temperatuurid nende elementide materjalide jaoks ohutul tasemel. Kütuse põlemisel vabanenud energia paneb liikuma kolvi ja tehtud töö kantakse väntmehhanismi kaudu mootori võllile. Carnot` ringprotsess ei ole sisepõlemismootorites otstarbekalt realiseeritav ning nende töö
annaabi.ee 
