- halogeenimisel saadakse lahusti 1,2-dikloroetaan või vinüülkloriid - hüdraatimisel saadakse etanool Etanool - oksüdeerumisel tekib etanaal ja edasi etaanhape Propeen - saadakse nafta krakkgaasidest ning propaani dehüdrogeenimise teel - enamik propeenist kulub polüpropeeni tootmiseks Buteenid - eraldatakse nafta krakkgaasidest - kasutatakse polümeriseeritud benseeni tootmiseks ja buta-1,3-dieeni spnteesimiseks Benseen - saadakse kivisöetõrvast, koksigaasist, naftast, peamiselt aga naftafraktsioonide katalüütilisel töötlemisel - pool benseenist kasutatakse etüülbenseeni valmistamiseks - katalüütiliselt hüdrogeenimisel saadakse tsükloheksaan - kloorimisel saadakse klorobenseen - suur osa nitreeritakse nitrobenseeniks Keemiatööstus ja majandus Keemiatööstuse protsess: Lähteained-> soovitud saadus + kõrvalsaadused Ainete eraldamiseks kasutatakse ekstraheerimist, destilleerimist, filtreerimist jpt
1. SO2 tootmine. H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus regenereeritakse kuumutamisel, H2S eraldub ning teda põletatakse, et saada SO2 H2S (g) + 3/2 O2(g) SO2 (g) + H2O(g); Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2
1970-ndatel suure populaarsuse väävli tootmine järgneva CO konversiooniga: Esimese põlvkonna tehnoloogia (NO + NO 2) looduslikus gaasis oleva H2S baasil. I aste eraldamiseks kasutas nende oksiidide katalüütilist H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või CH4 + H2O CO + 3 H2 - 206 kJ taandamist metaani abil ca 400 C juures. naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase CH4 + 0.5 O2 CO + 2 H2 + 35 kJ Lämmastikoksiidide sisaldus vähenes ca 90% võrra - (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus II aste 0,3%-lt kuni 0,01-0,2% (mahu).
Võimalik on ka sorteerimata jäätmete kasutamine masspõletamisel. Vesinik Vesinik on kergeim ja kõige tavalisem element universumis: 90% kõikidest aatomitest, ca 75% universumi kogumassist. Umbes 17 km sügavusel maakoores aga 1,4% massist ja 17% aatomitest. Tal on head elektrokeemilised omadused, kõrge kütteväärtus ja puuduvad kahjulikud põlemisjäägid. Tööstuslikult toodetakse vesinikku vee elektrolüüsil, loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel, koksigaasist sügavjahutamisel, veegaasist jne. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks, mis ei saasta keskkonda. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. Kasutusalad: · kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, · raketikütusena, · metanooli ja mootorikütuste tootmisel, · metallide keevitamisel (kõrgtemperatuurne leek üle 2600 °C),
annaabi.ee 
