nukleoidiks. TP-s membraansed organellid puuduvad. On ribosoomid. TP-s on tihti väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olevast veest ja organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga
Neid tekib vastavalt vajadusele. Plasmiidid on pidevalt töös, nende pealt toodetakse valke. Bakteri kaitsevahend keskkonna suhtes(konkreetses KK-s abiks) · Plasmiide kasutatakse geenitehnoloogias(GMOs) · Kerabakterid e kokid: diplokokid(kahekaupa), streptokokid(ahelad), sartsiinkokid(kuubid e kaheksa), statülokokid(kobarad), tetrakokid(neljakaupa) · Pulkbakterid e batsillid: pikkus suurem kui laius, diklobatsillid(kahekaupa), streptobatsillid(ahelad) ja kokobatsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid: enamasti varustatud viburiga, komakujulised või kaardus · Keeritsbakterid e spiroheedid: kruvikujulised, vedru moodi, üksikud · Punguvad ja jätketega bakterid: pole vaheseinu · Niitjad bakterid: kordades pikemad kui laius · Paljunemine: bakterid paljunevad pooldudes(heades tingimustes 20-30min järel) · Bakteri generatsioonii aeg = bakteri koloonia kahekordistumine
koduloomadel, levivad loomade kaudu (rohusööjad loomad, raipesööjad linnud), kui spoorid satuvad nende verre nt. vigastuste kaudu suuõõne epiteelis/hingamisteede kaudu). Inimestele levib, kui inimene töötleb haigete loomade nahku, keresid jne. Spoorid satuvad nahavigastuse kaudu epidermise alumisse kiht, idanevad ja toodavad toksiini. Kui ei ravita on suremus 20%. Streptokokk – streptococcus (gram-positiivsed kokid või kokobatsillid) Streptococcus pyogenes – mädatekitajad steprokokid – põhjustab kõripõletkke, keskkõrvapõletkke, angiini, rinnapõletkku, roosi, reumat, sarlakeid. Oraalsed Streptokokid. S.salivariud, S.mutans, S.mits, S.oralis, S.pneumoniae, S.gordonii – elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes – tekitavad hambakaariest. Stafülokokk – Staphylococcus (gram positiivsed). Patogeensed stafülokokid- s.epidermidis (peanahal), S.saprophytcus (noortel seksuaalselt
20.Difteeria ravi põhimõtted. · Varajane antitoksilise seerumi süstimine (20 000 kuni 100 000 i/v). Teha enne, kui eksotoksiin fikseerub retseptoritele. Kiire antibakteriaalne - erütromütsiin 40 mg/kg/die, prokaiin-penitsilliin 14 päeva vältel. · Difteeria ravis on primaarne võidelda eksotoksiiniga! - kiiresti antitoksiini ja alles seejärel antibiootikume 21.Bordetella morfoloogiat. · Aeroobsed, Gram-negatiivsed kokobatsillid. · Väga väikesed, pikkus 0,2-0,5×1 m. · Värvuvad tihti bipolaarselt, liikumatud. · Kasvab amino-happeid, verd, aktiivsütt sisaldavatel valiksöötmetel. Pesad iseloomulikud - siledad, läikivad · Alcaligenaceae perekond · Haigusetekitaja reservuaar on vaid inimene · Koloniseerib hingamisteede epiteeli, põhjustab läkaköha. 22.Bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid Reservuaariks ainult inimene
Neljavalentset (noorsõduritele) polüsahhariidvaktsiini (A, C, Y, W-135) ei soovitata (lühiaegne immuunsus, alla kahestel ebaefektiivne). Grupp B vaktsiini tootmine komplitseeritud. Konjugeeritud grupp C vaktsiin on efektiivne, kasutatakse Inglismaal, Kanadas, saadaval ka Eestis. Bakterid mõmm :) 05/06 Haemophilus influenzae Üldist. G- polüsahhariidkapsliga pleomorfsed kokobatsillid. Aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed. Omab 6 antigeenset serotüüpi (a-f), neist b vastu on vaktsiin. Praegu on seega kurjad c, f ja kapslita. Siis jaguneb veel biotüüpideks (I…VIII) ja biogruppideks (aegypticus tähtsaim). Esimestel elukuudel koloniseerivad H. parainfluenzae ja kapslita Haemophilus influenzae ülemisi hingamisteid. Kolonisatsiooni vahendava pili, mittepiilsed adhesiinid. Kapsliga
kommensaalid ja parasiidid. Nad on väikesed graamnegatiivsed kokid või väikesed pulgad, liikumatud, fakultatiivsed anaeroobid, katalaaspositiivsed ja oksüdaaspositiivsed. Suhkrute kääritamisel gaasi ei tooda. P. multocida põhjustab kodulindudel koolerat (kanakoolera). Pasteur tegi katseid selle haigusetekitajaga ja avastas vaktsineerimise. *Haemophilus - perekond kirjeldati juba 1892. a. Isoleeriti gripihaige rögast. Siia kuuluvad liikumatud Gram negatiivsed oksüdaaspositiivsed kokobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid. Nõudlikud kasvutingimuste suhtes. Armastavad kasvada verd sisaldavatel söötmetel. Vajavad kasvuks heemi ja NAD-i. Kapsliga H. influenzae tüved on invasiivsed ja põhjustavad meningiiti, endokardiiti, artriiti ja kopsupõletikku. Perekonna teised liigid kuuluvad ülemiste hingamisteede normaalsesse mikrofloorasse ja võivad põhjustada lokaalseid haigusi immuunpuudulikel patsientidel. 2003 aastal oli Eestis 1 Haemophiluse infektsiooni juhtum.
Oluline on isoleerimine. Ravi. Tsiprofloksatsiin, spektinomütsiin, tseftriaksoon. Profülaktika. Mehaanilised kaitsevahendid (kondoom)kaitsevad suguteede ja anaalse gonorröa korral. Ophthalmia neonatorum'i profülaktikaks kasutatakse 0.5% erütromütsiini vi 1% tetratsükliiniga silmatilku; klassikaliseks meetodiks on argentum nitricum'i tilgutamine kohe peale sündi vastsündinu silma. Safe sex. Moraxella catarrhalis ja Acinetobacter baumannii Moraxella catarrhalis Gram- negatiivsed kokobatsillid. On normaalse nina-neelu ja urogenitaaltrakti mikrofloora koostises. Haigused. Kroonilise bronhiidi ägenemine, keskkõrva põletik, sinusiit, pneumoonia. Enamus produtseerib -laktamaasi. Acinetobacter baumannii Gram-negatiivne kokobakter. Leidub väliskeskkonnas. Koloniseerib haiglas patsiente. Väga ravimresistentne mikroob, raske ravida. Põhjustab nosokomiaalset pneumooniat, haavainfektsioone, uroinfektsioone, bakterieemiat. Enterobacteriaceae Gram-negatiivsed_pulkbakterid
talle ka vajalik ega kasulik. Parasitism – mikroob saab kasu peremeesorganismist, kuid kahjustab seda. Esmane patogeen – mikroob, mis üksinda põhjustab peremesorganismi infektsiooni. Oportunistlik patogeen – mikroob, mis kahjustab peremeesorganismi ainult siis, kui selle immuunsüsteem on nõrgestatud. Bakterite erinevad vormid. Gram positiivsete ja Gram negatiivsete bakterite erinevus. Fakultatiivsete ja obligatoorsete patogeenide erinevus. Spiroeedid, kokid, kokobatsillid, virbiord, batsillid Gram pos- peptidoglükaani kiht paks , teihhoiinhape Gran neg- LPS,õhuke peptidoglükaan Fakultatiivsed patogeenid on näiteks bakterid, mis paljunevad väljaspool peremeesorganismi ning kahjustavad seda kui satuvad sinna juhuslikult. Obligatoorsed patogeenid – bakterid, mis saavad paljuneda ainult peremeesorganismis. Patogeensete ja mittepatogeensete bakterite geneetilised erinevused. Horisontaalne geeni ülekanne bakterites. Viruletsed geenid
annaabi.ee 
