hobutööl Üldiselt võib öelda, et hobutööd kasutatakse rohkem kas väga vaestes riikides või siis vastandina rikastes riikides. Eesti ei kuulu kummasegi rühma. Mõistagi on hobuse kasutusvõimalused metsas piiratud ja nendega töötamine nõuab vajalikke tingimusi ja sobivaid tööseadmeid. Lisaks tuleb hobuse eest hoolitseda ka siis, kui temaga parasjagu tööd ei tehta. Hobutöö õigustab end järgmistel juhtudel: 1) esimesel hooldusraiel hõreda kokkuveoteede võrgu korral, peenemõõdulises puistus, kus puude keskmine tüvemaht on 0,1...0,3 tm; 2) väikesepinnalise raie korral, kus võimsate ja kallite masinate kasutamine ei ole majanduslikult otstarbekas; 3) üksikute tuuleheidetud puude koristamisel lohistades pikkade palkidena; 4) puidu koondamisel ja kokkuveol järskudel nõlvadel, kus masinate stabiilsus pole tagatud; 5) töötamisel kaitsealustes reservaatides, kus masinate kasutamine on täielikult keelatud;
võimalikult võrdselt valgust ja toitaineid. Kumba harvendad varem? Noorem puistu Vanem puistu Segapuistu Puhtpuistu Lehtpuistu Okaspuistu Kiirekasvuliste liikidega Aeglasekasvuliste liikidega puistu puistu Valguselembeliste liikidega Varjutaluvate liikidega puistu puistu Paremaboniteediline puistu Halvemaboniteediline puistu Kokkuveoteed kokkuveoteede laius 4 meetrit Kokkuveoteed ei tohi moodustada üle 20 % raielangi pindalast Kokkuveoteed Veoteedelt väljaraiutud puude arvel väheneb puistu juurdekasv kümmekond protsenti, looduliku väljalangevuse põhjustatud juurdekasvu kadu ulatub kuni 22 tm/ha. Kui kokkuveoteed laienevad üle nelja meetri, hakkab juurdekasvu vähenemine juba majanduslikku mõju avaldama. Tee veeres kasvavad puud ei suuda enam tekkinud lisaruumi kasvuks ära kasutada
haagist 4-12 tonnini, olenevalt sortimendist on koorma maht 3-10 m2 ja noole ulatus 5-8,5 meetrit. Vedavate ratastega haagised on kallimad tavalistest metsaveohaagistest, kuid neil on oluliselt parem läbivus- ja veovõime. Vedu kantakse traktorilt haagisele hüdrauliliselt, mehhaaniliselt või hüdromehaaniliselt. Nii metsuri- kui masinlõikuse puhul peavad olema sisse raiutud kokkuveoteed. Nende planeerimisel tuleb arvestada langi reljeefiga ning valida kokkuveoteede suunad selliselt, et oleks võimalikult vähe külgkallet ning ummikteid. Metsuriraie puhul on oluline, et metsamaterjal oleks ladustatud traktori sõidukinoole ulatusse ja paigutatud selliselt, et oleks ligipääs hüdrotõstukiga. Sellest tulenevalt ei ladustata materjali puude ja põõsaste najale ega taha. Materjal ei tohi paikneda kokkuveoteel nii, et see takistaks masina liikumist. Lühike metsamaterjal peaks metsuri poolt olema virnastatud 0,2-0,5 m3
ja langil hajutatud. Väikese energiasisalduse tõttu on ka transport kallis ja majanduslikult tasuv veokaugus piiratud. Seetõttu raiejäätmetest hakkpuidu tootmine nõuab hoolikalt läbimõtlemist. Pehme pinnasega lankidel tuleks raietööd planeerida talveks, et vältida laasitud okste kasutamist oksapadjana kokkuveoteedel. Mulla ja kividega segunenud materjal hakkpuidu tootmiseks ei sobi. Raiejäätmete kogumine on hõlpsam, kui raie käigus laasitud oksad ning ladvad paigutada kokkuveoteede kõrvale vaaludesse või hun- nikutesse (Joonis 12). Selliselt ladustatud puidu kütteväärtus on 10 15% kõrgem. Joonis 12. Raietööde käigus soovitatakse Joonis 13. Veekindla paberi alla ladustatud likviidne puit ja laasitud oksad paigutada raiejäätmed, P. Muiste foto. eraldi, P. Muiste foto. Kõige esimeste inimeste jaoks olid mets ja puud põhiline pelgupaik, mis aitas vaenulikus keskkonnas ellu jääda
jm massiürituse korraldamiseks tuleb metsa kasutajal või ürituse korraldajal: 1) teavitada metsa kasutamises osalejaid tuleohutuse nõuetest ja tulekustutusvõtetest; 2) tagada käesoleva määruse täitmine; 3) määrata tuleohutuse eest vastutav isik. (8) Raietöödel on keelatud jätta või paigutada raiejäätmeid metsateedele või mineraliseeritud tuletõkestusribadele lähemale kui 10 m või metsasihtidele. Nõue ei laiene raiete kokkuveoteede tugevdamiseks paigutatud, sissesõidetud ja taastuvenergia tootmiseks varutud raiejäätmetele. § 4. Maaomaniku või -valdaja õigused ja kohustused tuleohu ennetamisel (1) Maaomanikul või -valdajal on õigus: 1) tuleohu ennetamiseks metsade sulgemisel õigusaktide kohaselt tõkestada inimeste viibimist metsas; 2) teha tulekahju vältimiseks selgitustööd ja panna välja tuleohutusmärgid või -plakatid. (2) Maaomanik või -valdaja on kohustatud:
Lageraietele mõeldud raskeid liitmasinaid ei tohi HR ja SR kasutada. HR eelistada võimalusel säästvat hobukokkuvedu, eriti kaitsemetsades ja talumetsades. Suurepinnalistel HR kasutatakse ka harvestereid (raiemasin, millega saab puu langetada, laasida, järgata, ja asetada notid maha sobivasse kohta). HR sobiv harvesteri mass ei ületa tavaliselt 5 tonni ja lõikepea on mõeldud kuni 35 cm tüveläbimõõduga puude langetamiseks. Kokkuveoteede laius on masinkokkuveol ca 3 m ja hobukokkuveol ca 2 m , kokkuveoteede vahekaugus 20 - 40 m. Soovitav on, et kokkuveoteede pindala ei ületaks 5-15 % kogu puistu pindalast. Kokkuveoteed rajatakse paralleelsed või risti kvartali sihiga, arvestades kokkuveomasinate pöörderaadiusi kokkuveoteede pöörangute tegemisel. Harvesteriga HR tehes laasitakse oksad kokkuveoteele, et vältida pinnase liigset kahjustamist. Eesti praktikas on HR teostamisel enamlevinud kombinatsioon;
alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine; 5) raiejäätmete äravedu langilt. NB! Pole lubatud loo- ja nõmmemetsades. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu e. mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena. 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, CO2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust
2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega puistu sanitaarne seisund, sest haigustest (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete nakatunud, putukatest kahjustatud puud mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, tükeldamine ja laialilaotamine; 5) eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas künnapuu, jalakas. säilikpuud eriti raiejäätmete äravedu langilt. NB! Pole alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse jämedate puidusortimentide saamiseks lubatud loo- ja nõmmemetsades
annaabi.ee 
