järeleandmisi tegema. Moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. Uueks presdendiks valiti teisitimõtleja V. Havel. Bulgaarias tagandati pärast Berliini müüri lagunemist vana peasekretär ja võimule tulid noorema põlvkonna kommunistid. Eesmärgiks sai Bulgaaria demokratiseerimise programm, kus kavatseti kommunistlik partei ümber kujundada tavapäraseks vasakpoolseks parteiks. Kommunismi kokkuvarimise tulemusena lakkas eksisteerimast VLO ja Vatastikuse Majandusabi Nõukogu. Saksamaa taasühinemine Moodustati majandus-, sotsiaal- ja valuutaliit. Hakkas kehtima Saksa DV ja Saksa mark. Saksamaa ühinemine osutus keerukamaks, kui alguses arvati, sest Saksamaast huvitus ka NSV Liit ja sakslased ei olnud ise oma tuleviku suhtes kokkuleppele jõudnud. Euroopa aga ei saanud Saksamaa selgelt väljendatud tahet ignoreerida. Saksamaalt tuli Nõukogude Liidu väed välja viia.
aastal tabas maailma aga majanduskriis, mille tagajärjel kaotasid miljonid inimesed töö ning tuhanded ettevõtted üle maailma läksid pankrotti. Inimesi valdas hirm ja masendus nii oleviku kui tuleviku üle. Meile praegu hästi tuntud riigikord demokraatia laienes alles peale esimest maailmasõda. Kõik tekkinud uued riigid muutusid demokraatlikuks sõja võitjate, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa eeskujul. Ent uued demokraatiad olid siiski nõrgad ning varisesid kokku. Üheks demokraatia kokkuvarimise põhjuseks oligi sõjajärgsete inimeste pahameel. Pärast 30-ndate aastate majanduslikke raskuseid kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse. Hakati taas uskuma, et diktatuuri taastamine võiks olukorda parandada. Arvati, et üks kindlakäeline valitseja suudaks ära teha rohkem, kui mitu nõrka ja veel rohkem nõrgemaid valitsustegelasi. Nii hakkaski diktatuur 30-ndate lõpul valitsema pea igas Euroopa riigis. Halb külg selle juures
• 1917 okt- sm tegi dessandi Saaremaale, hõivasid Saaremaa ja Muhu- vm ei osutanud vastupanu. • 1917 a. alguses ületasid vene vägede arvukus 100 000 piiri. • Sõja vältel mobiliseeriti 100 000 eestlast vene vägedesse, umbes 10 000 neist surid. • Eesti kaitseks ja sm võimaliku sissetungi kaitseks tekkis mõte luua Eestis rahvuslikud väeosad, kuid 1917 a. jäi see ikkagi teostamata. • 1916. a lõpus oli vm sõja pikalevenimise tõttu kokkuvarimise äärel. • Majandus oli ruineeritud, tooraine lõppemas, toiduainete nappus ohustas nälga suurlinnadele ning inflatsioon põhjustas raha probleeme. • Sm põrkus tugevneva opositsiooni vastuseisule. • Vm nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvastele. • Esimesena kasutasid kujunenud situatsiooni poolakad, kuuludes 1917.a 5 nov. välja iseseisva Poola riigi taastamise. • Samalaadsed ideed Soomes ja Baltimaades.
peale kokku suruti. (Musso & W, 2001) Pilt1(USA today, Kaubanduskeskuse korruse konstruktsiooni joonis.) 12 KOKKUVÕTE Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Maailma Kaubanduskeskuse oletatavad kokkuvarisemise põhjused ja teada saada terroristide roll selles katastroofis. 11. septembri terrorirünnakud leidsid aset 2001. aastal New Yorkis. Maailma kaubanduskeskuse kokkuvarimise oletatavaid põhjuseid uurides selgus, et tornid varisesid kokku kahe sisse sõitnud lennuki kütuse põlemise tagajärjel. Kuna kütuse põlemistemperatuur oli väga kõrge, siis pehmendas see matallkonstruktsiooni ning see ei pidanud raskusele vastu ja varises kokku. Antud uurimistöös ei esinenud probleeme materjali leidmisega ja töö sujust takistusteta. Algsed hüpoteesid tuli ümber lükata, kuna uurimistöö käigus
-Neist langes rindel 10 000, suur oli vigastatute arv. -Paljud sattusid sõjavangi,kust saadi tagasti pöörduda alles pärast maailmasõja lõppu. -Parandamaks meeste olukorda ning tõhustamaks Eesti kaitset sakslaste võimaliku sissetungi puhuks, tekkis Eestis mõte luua rahvuslikud väeosad. -Ideed toetasid enamohustatud Lõuna-Eesti tegelased V.Reimani ja J.Tõnissoniga eesotsas, kuna tallinnlased suhtusid sellesse eitavalt. Kriis jõuab haripunkti -1916.oli Venemaa väljakurnatuse ja kokkuvarimise äärel. -Majandus oli ruineeritud, tooraine-ja kütusevarud lõppemas. -Toiduainete nappus ähvardas näljaga suurlinnu. -Sõjavägi demoliseerus, sõdurite seas tugevnes üldine sõjatüdimus, üle pooleteise miljoni mehe oli omavoliliselt rindelt lahkunud. -Uute väeosade loomiseks ei jätkunud relvastust, varustust ega inimesi. Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvustele. -Esimesena kasutasid kujunenud situatsiooni poolakad, kuulutades 5.novembril 1916.a. välja
10 rubla = 1 kroon. Kokku korjatud rublad ummistasid garaaze. Kuhu rublad maha müüdi, sellest on erinevaid versioone. Rahvas oli üldiselt rahul. Mudelis oli 600 miljonit krooni lasti välja. Oli erinevaid arvamusi, öeldi nt et juba sügiseks on selle rahaga kõik. Meil ei olnud maksibilans. Kullatagatis oli eelmisest EV. Sularaha tuli sisse väga palju, rahvas oli rõõmus, palka tõesti, elu muutus paremaks. Maksejõuetus oli massiline, majandus oli kokkuvarimise äärel, fikseeritud kurss. Eesti peamised pangad spekuleerisid vahetuskursiga- peamiselt rublaga, kui see lõppes, muutus kõik paremaks. Anti välja tagatisteta laene, hoiustega raha kohutavalt sisse, mis kaotas oma väärtust. Sel hetkel oli majandus kokkukukkumise äärel. Algasid mitmesugused sammud. 17 sept 1992 kolme suurema panga tegevus pandi seisma (Tartu kommerts pank, balti ühispank ja põhja eesti pank) ja juhtimine võeti üle. 92
Abistas Eestis iseseisvuse saavutamisel. 1930 läks sinna üe kolmandiku ekspordist. Väikeriigil oleks olnud vaja sellist suurt sõpra, kes on ohutus kauguses. Inglismaa aga poliitiliste sidemete tekkest ei olnud huvitatud ja tulevikus sõjas rohkem abi ei lubanud osutada. Pigem suunas Eestis Skandinaavia poole Saksamaa Kolm etappi. Esimene etapp oli keiserliku Saksamaa oma ning see seisnes baltimaade omariikluse eitamises, st okupeeriti ja üritati luua Balti Hertsogiriik. Selle kokkuvarimise taustal sõlmis Eesti oma esimese välismaise lepingu Saksamaaga. Teine etapp, Weimari vabariik, leppis Baltimaade sõltumatusega, kuid olid ikka huvid mängus, eriti mõisnike ja nene varade osas. Umbusk sakslaste vastu püsis kuni 1939 aastani, neid peeti ajaloolisteks vaenlasteks. Kolmanda etapi suhted (Natsi- Saksamaa) võib jagada kaheks: Hitleri võimuletulekust kuni 1935 Inglise-Saksa mereväelepinguni, , mis näitas et
annaabi.ee 
