Teoreetilised alused l s Silma minimaalset vaatenurka saab määratalihtsate vahenditega. Paberilehele joonistatakse kaks musta ristkülikut nii, et nendevahele jääks 1 2 mm laiune vahe (pilu). Paber kinnitatakse silmade kõrgusele seinale ja vaatleja eemaldub sellest nii kaugele, et ristkülikud näiksid talle üheks kokkusulanuna. Teades pilu laiust s ja kaugust paberini l ning arvestades fakti, et väikeste nurkadekorral on nurga siinus ja tangens ligikaudselt võrdsed nurga endaga radiaanides, võimegi silma minimaalset vaatenurka arvutada valemist s min = (1) l Pikksilma suurendus Kaugel asuvaid esemeid ei näe me selgelt just sellepärast, et nende vaatenurk on liiga väike
vaheliste kontaktide tundmaõppimisega. Paljud talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Nende silmis olid paljud kiriku tegemised otseselt seotud põllumajanduslike tsüklite kordumistega. Jumalustele annetati, et need tagaksid korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Inimeste suhtumine loodusesse oli puhtalt tarbijalik. Nad ei tunne end loodusga kokkusulanuna, kuid ka ei vastanda ennast loodusele. Inimesed kõrvutavad end kogu ülejäänud maailmaga ja mõõdavad seda oma isikliku mõõduga, mille nad leiavad iseendas, oma kehas ja oma tegevuses. Inimene oli füüsiliselt kõikide asjade, aga eelkõige maa mõõduks. Teekonda mõõdeti sammudega (foot). Küünar, vaks ja sõrm- need olid kõige loomulikumad ja levinumad mõõdud. Küntud maa mõõtudeks olid journal ja morgen- need tähistasid põldu, mis jõuti üles künda ühe päevaga
Hiliskeskajal plagelandid ehk enesepiitutasid end patukahetsuseks. Progrommid ja patukahetsusteod omavahel seotud. 1349 mõistis paavst progrommid ja enesepiitsutamise hukka. Tertsiaarid (tertsium kolmas) nn kolmandad ordud. I mungaordud II nunnaordu III ilmikute ühendused ehk ilmikvennad tekkisid tihti iseseisvana, ilma reegliteta. Hoolitseti vanade ja haigete eest. Neid on keelatud ja ketserlikek kutsutud. Aga nad on kokkusulanuna ka säilind, nim begiinideks nagu ka katareid. 30
intiimne mõõtkava, peenelt väljatöötatud detailid; kohalike, looduslike materjalide kasutamine; kodumaiste ja "vanaaegsete" taimede kasutamine. Uusklassitsism on süntees oma aja erinevatest suundumustest aiakunstis. 19. sajandi lõpus iseloomustasid Suurbritannia ja ka USA aiandust ühest küljest erinevate taimedega efektitsemine, teisest küljest aga arhitektuuriline eklektitsism. Sageli esinesid need ilmingud ühes aias kokkusulanuna, kuid siiski kujunes nende baasil välja kaks erinevat aiatüüpi: 1) ilu- või lilleaed ja 2) arhitektuuriline aed. Esimest tüüpi aedasid võib sageli nimetada ka stiilituteks aedadeks - väikestes villaaedades viis üha suurema arvu liikide kasutamine tihti tulemuseni, kus segiläbi kasvasid lilled, põõsad ja üksikud puud. Arhitektuuriline aed tekkis aga pöördumisel varasemate traditsioonide (peamiselt Itaalia) juurde, mida iseloomustasid kiviterrassid, trepid,
annaabi.ee 
