Keevisõmbluste vead 25.11.12 4 Sisselõige Põhjused: Abinõud: -Suur keevitusvool -Vähenda keevitusvoolu -vale elektroodi suund - korrigeeri elektroodi asendit -pikk kaarleek - lühenda kaarleeki -liialt jäme elektrood - vali peenem elektrood 25.11.12 5 Kokkusulamatus Põhjus: Abinõud: -väike keevitusvool - suurenda keevitusvoolu -vale elektroodi suund - suuna kaarleek faasi küljele -liiga aeglane keevitus - lisa keevituskiirust -liiga kiire keevitus - aeglusta keevituskiirust 25.11.12 6 Juure nõgusus Põhjused: Abinõud: -suur keevituskiirus -vähenda keevituskiirust -väike õhupilu -suurenda õhupilu
võrdne või kordne keevitusvanni pikkusega. Sellised räbupesad tekivad peamiselt räbustis keevitamisel, kui kahepoolse õmbluse esimest läbimit keevitatakse räbupadjal, harvemini õmbluse ühe poole keevitamisel servade täieliku läbisulatamisega. Räbupesade teke oleneb pilu suurusest. Näiteks kuni 3 mm laiuse pilu korral seda defekti ei esine. Räbupesade vältimiseks soovitatakse samu abinõusid, mis poorsuse puhul. Kokkusulamatus. Kaar- ja räbukeevitamisel tekib mõnikord õmbluse- ja põhimetalli kokkusulamatus kas keevitusvanni kogu perimeetri või selle mingi osa ulatuses. Seda põhjustab suur keevituse kiirus või tugev vool üle 1500A. Räbukeevitusel võib kokkusulamatus tekkida isegi normaalsel reziimil. Kokkusulamatus on seletatav keevitusvanni kujunemisega. Viimast võib vaadelda kui põhimetalli süvendi tekkimist ja selle täitumist sulametalliga. Kui süvendi pinda kattev sulanud
piluga, pikkus aga võrdne või kordne keevitusvanni pikkusega. Sellised räbupesad tekivad peamiselt räbustis keevitamisel, kui kahepoolse õmbluse esimest läbimit keevitatakse räbupadjal, harvemini õmbluse ühe poole keevitamisel servade täieliku läbisulatamisega. Räbupesade teke oleneb pilu suurusest. Näiteks kuni 3 mm laiuse pilu korral seda defekti ei esine. Räbupesade vältimiseks soovitatakse samu abinõusid, mis poorsuse puhul. Kokkusulamatus: Kaar- ja räbukeevitamisel tekib mõnikord õmbluse- ja põhimetalli kokkusulamatus kas keevitusvanni kogu perimeetri või selle mingi osa ulatuses. Seda põhjustab suur keevituse kiirus või tugev vool üle 1500A. Räbukeevitusel võib kokkusulamatus tekkida isegi normaalsel režiimil. Kokkusulamatus on seletatav keevitusvanni kujunemisega. Viimast võib vaadelda kui põhimetalli süvendi tekkimist ja selle täitumist sulametalliga. Kui süvendi pinda kattev sulanud metallikiht tardub enne
t1>2 Nurkliide t2 >2 60°120° b2 13 s z a Joonis 2.2. Nurkõmbluse mõõtmestamine. 2.3. Nõuded keevisõmbluste kvaliteedile Kaarkeevitusel esinevad õmbluses või TMT-l alati kõrvalekalded pidevuses (kokkusulamatus, poorid, räbupesad, praod, sisselõiked) või kujus (nurkõmbluste liigkumerus, ebavõrdsed kaatetid, juurevajum, järsk üleminek õmbluselt põhimetallile, servade nihkumine). Kui need kõrvalekalded on mõõtmetelt või arvult lubatud piires, siis on tegemist keevitusdefektiga. Kui keevitusdefektide suurus ületab mingi lubatud piiri, siis muutuvad need keevitusvigadeks. Nende esinemisel tuleb õmblused lahti lõigata ja uuesti keevitada ehk teha vigade parandus
Keevitustraadi ebaühtlane etteandmine) Räbupesad (Väike keevitusvool; Vale elektroodi liikumine; Detailide servade liigsuur kaldenurk; Ebapiisav räbu eemaldamine; Ebapiisav juure avamine) Sisselõige (Suur keevitusvool; Kõrge kaarepinge; Pikk keevituskaar; Vale elektroodi liikumine; Suur nurkõmbluse kõrgus e mõõde) Keevisõmbluse Kraatersüvend (Juureläbimi keevitamise lõpus tardumist kahanemisest tekkiv süvend või tühimik) Kokkusulamatus e liitumisviga (Vale elektroodi või keevituspüstoli liikumine; Liiga väike keevitusvool suurel materjali paksusel; Liiga jämedad elektroodid;) Praod või lõhed keevisõmbluse kõrval (külmpraod) (Mustus servpindadel; Põhimetalli keemiline koostis; Suur materjali paksus; Niisked elektroodid; Jäik konstruktsioon; Kiire jahtumine) Pikipraod õmbluse keskel(kuumpraod) (Kahjulike lisandite (P, S) koondumine keevisõmbluse keskele; Vibratsioonid
annaabi.ee 
