Kõige eneseiroonilisem on see, et lõpuks peategelane ise enam ei usu ja tahab teisigi selle hulluse eest hoiatada. Samas Quijote hullus pole kuigi kahjulik, ta ju siiski hindab sügavalt rüütellikke väärtusi, kuid kõige suuremat kahju teeb ta endale. Üheks ideeks on ka lojaalsus. Rüütli abiline on talle väga lojaalne, senimaani, kuni see talle endale kasulik on. Ka Sancho läbib mõneti teekonna, omakasupüüdlikkusest siiruseni. KOKKUVÕTE Valisin teoseid kokkusiduvaks teemaks armastuse. Armastus on alati kirjanduse suurimaks teemaks olnud. Vähe on selliseid teoseid, kui üldse, kus pole mitte grammikestki armastust. Armastust ennast on raske defineerida. See on suurim ja üllaim tunne, mida kaks inimest omavahel tunda saavad, kuid mitte ainult. Armastust saab tunda oma pere, kodumaa, looduse ja põhimõtteliselt iga nähtuse vastu. Iga armastus kahjuks ei ole ilus ja õige. Kõige valem ja veidram armastus oli loetud teostes kahtlemata "Oidipuses"
(tunnuse või tingimuse) abil, siis seda reeglit nimetatakse relatsioonikriteeriumiks. ( binaarsuhet moodustav reegel ) E = { < a, b >∈ ×M | a = b } ∈M× |E| = |M| Eelmises näiterelatsioonis on alushulga elemente paarikaupa kokkusiduvaks tunnuseks jagumine — iga alushulga element on pandud Eelneva näidisalushulga M = { 2 3 4 5 6 } jaoks vastavaks (ehk ta "on relatsioonis") selliste alushulga elementidega, millega ta jagub: a mod b = 0 E = { < 2, 2 > < 3, 3 > < 4, 4 > < 5, 5 > < 6, 6 > } 2. ( orienteeritud ) graafina: E-1 = E 3
annaabi.ee 
