hommikusööki, aga ei saa välistada, et see on unes toimuv, mitte reaalsus. Kui saab kahelda asjade tõelisust, siis ei tohiks ju uni muuta arvamust , et 2+3 on ikka viis. See kas me magame või mitte ei muuda selle tehte õigsust. Autor toob kohe ka arvamuse, et on olemas jumal, kes on kõikvõimas ja on pannud meid nii mõtlema ja me mõtleme koguaeg valesti. Need, kes jumalat ei usu arvavad, et kõik mis siin ilmas toimub tänu juhusele, kokkusattumusele, saatusele või mingil muul viisil. Sellele ei saa vastu väita, aga saab sisestada arusaamu, mis algselt tunduvad valed. Võib mõelda, et Jumala asemel valitseb meid mingi paha vaim, kes meid nii mõtlema paneb. Võideldes taolise mõttemaailma vastu, on võimalik inimesel ära öelda vääratest arusaamadest, kuid sellist mõttemaailma on raske säilitada, kuna seda peab endale pidevalt sisestama ning vana süsteemi juurde naasmine tundub lihtsam, kui uut säilitada.
segi aetud tema paremini tuntud nimekaimu ja eakaaslasega Antwerpeni maalikunstnike d�nastiast, Jan van Kessel vanemaga (1626 � 1679). Sellele viitavad t�psemalt ka A. van der Willingen ja F. Meijer, �A Dictionary of Dutch and Flemish Still-Life Painters Working in Oils, 1525 � 1725.� Leiden, 2003. Peale ilmselgete stiilierinevuste oli neil kunstnikel ka �ksteisest selgesti eristuv signatuur. Lisaks nimede kokkusattumusele on m�lemad kunstnikud olnud enam-v�hem �hel ajal ka Antwerpeni P�ha Luuka gildi liikmed. Kunstiteadlane Klaus Ertz on need maalijad p��dnud hilisemas kontekstis eraldada, nimetades k�esolevat Jan van Kesselit �Teiseks�, kuna segadust v�ib veel tekitada fakt, et Jan van Kessel �Esimesel� v�i vanemal, kes p�rineb hoopis Brueghelite perekonnast, oli veel samanimeline poeg, samuti kunstnik Jan van Kessel noorem (1654 � 1708). V�rreldes kuulsast Brueghelite
annaabi.ee 
