kogematta sõrme. Siis nägi ta aga Guglunki, kes jooksis tast mööda ja ei pannud teda tähelegi. Siis sai kääbik aru, et see oli võlusõrmus ja selle abil sai ennast nähtamatuks teha. Niisiis väikeste kavalustega jõudiski ta varsti mäekollide koobastest välja. Sõbrad olid teda nähes väga üllatunud ja rõõmsad. Nad kõndisid edasi, kuni jõudsid lagendikule, mis tundus kõigile kurjakuulutav. Nii see oligi, see oli huntie kokkusaamispaik. Igaltpoolt kostis ulgumist ja päkapikkud, võlur ja kääbik otsustasid ronida puude otsa, et ennast huntidest päästa. Kuid siis tulid ka mäekollid, kes tahtsid samuti sõpradele kätte maksta. Kollid panid juba puud, kus istusid seiklejad põlema, kuid viimasel minutil ilmusid kotkad, Gandalfi head sõbrad, kes päästsid nad ära, ja viisid Beorni(Gandalfi tuttava) juurde. Beorn oli nahamuutja, ta sai muuta end karuks ja vastupidi inimeseks
Laada populaarsust aitavad seletada laadaliste endi mõtted: "Kodune tunne, nagu üks pere, ja igal aastal on siin ilus ilm." (Paluoja 2009, 6) Koonga vallavanem Andres Hirvela arvates on ,,Mihkli laat ümberkaudsetele nagu kokku leppimata kohtumispaik. Ehe maaüritus, kus veidi väsinud mees võib puuvilus murul rahulikult pikutada ja mis lõpeb simmaniga." (Paluoja 2009, 6) Linnarahvas tuleb, sest saab siin teistsugust keskkonda nautida, maarahvale aga on see nagu kokkusaamispaik, kus näeb tuttavaid, kuuleb uudiseid, saab kaupa teha ja esinejaid kuulata. (Paluoja 2009, 6) Kindel on see, et ,,Koonga vallal pole vaja oma ,,Nokia" leiutamisega enam tegelda, see on neil olemas juba paarkümmend aastat. Mihkli laat, mis muud!" (Paluoja 2009, 6) Eriliseks muudab Mihkli laada ehtne külalaada õhkkond. Kes korra käinud on, tuleb aina jällegi! 9 KASUTATUD KIRJANDUS
Tallinnas on kirjalikes allikates märgitud esimest korda sauna aastal 1310, kuigi tegelikult võisid saunad seal olla ka varem. Andmed väidavad, et osad saunadest kuulusid linnale ning linn rentis need välja. Saunapidajad võtsid saunalistelt raha ning maksid selle eest renti. Eksisteerisid ka sellised saunad, mis olid rajatud enda majade juurde, kuid nende kohta on andmeid väga vähe. Saunas käisid mehed ja naised koos ning mingil määral oli see ka armunute kokkusaamispaik. Aega veedeti suurtes vannides, vahel tehti ka massaaži. Saunad võisid kohati olla üpriski siivutud kohad. Samas lisaks saunadele eksisteerisid ka päris lõbumajad. Ka Tallinnas on olnud keskajal lõbumajasid e frauenhause. Müürivahe tänaval on olnud lõbumaja, mille kohta on andmeid juba 14. sajandist ning mis kandis nime Punane Klooster. Hilisemast ajast on neid teada juba tunduvalt rohkem. Lõbumajad olid keskajal üpriski levinud, kuigi katoliku kirik oli need patuks tembeldanud
annaabi.ee 
