spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg). Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kokkurviljadest või pähklikestest) või marjad. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. Mõned perekonnad: kukekannus, käoking, ängelhein ja tulikalised. 57. Sgk. roosõielised. Nende viljade mitmekesisus. Rosaceae. Liikide arv umbes 300 (115 perekond); laialt levinud põhjapoolkera subtroopilise ja mõõduka
arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg). Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kokkurviljadest või pähklikestest) või marjad. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. Mõned perekonnad: kukekannus, käoking, ängelhein ja tulikalised. 34. Sugukond roosiõielised- Rosaceae. Liikide arv umbes 300 (115 perekond); laialt levinud põhjapoolkera subtroopilise ja mõõduka kliimaga aladel, mõned liigid
arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg). Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kokkurviljadest või pähklikestest) või marjad. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. Mõned perekonnad: kukekannus, käoking, ängelhein ja tulikalised. 34. Sugukond roosiõielised- Rosaceae. Liikide arv umbes 300 (115 perekond); laialt levinud põhjapoolkera subtroopilise ja mõõduka kliimaga aladel, mõned liigid
annaabi.ee 
