Ohustatuse kategooria: haruldased Sammal Paludella squarrosa, soosammal Kirjeldus: Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm. Värvus puhas- kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Väikesed varrest eemaldunud ja haakjalt tagasikäändunud lehed on teritunud tipuga ja munajassüstja kujuga. Leherood ei ulatu päris lehe tipuni. Leheserv on tipust keskpaigani ebakorrapäraselt peensaagjas, keskpaigast aluseni kokkurullunud. Lehe pikkus 2 mm ja laius kuni 1 mm. Lehed asetsevad varrel viierealiselt, laskuvalt kinnitunud. Vars on püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrvel. Varred on väga saledad, kaetud rohkete lühikeste punakas- kuni tumepruunide risoididega. Alusel on varred tumepruunid kuni mustad. Elupaik: madalsood Ohutegurid: soode kuivendamine ja turbavõtmine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Soontaim
kandeleht on õisikust lühem. Liigi eritunnused: paljuneb seemnetega. Kasvukoha nõuded: poolvari, parasniiske muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/piiphein2.htm 2.8 Helmikas (Melica) Konkreetne liik: Longus helmikas (Melica nutans) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus on 30...60 (70) cm Taime välislaadi kirjeldus: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed: Lehelabad on kuni 5 mm laiad, tugeva keskrooga. Noorelt on need servalt kokkurullunud. Varre alusel on purpurpunased labata või väga lühikese labaga karedad lehetuped. Tuppedel on väga lühike (kuni 1 mm) pruunikas lõhestunud tipuga keeleke. Õied või õisikud: Õied moodustavad pähiku. Pähikud on ohtetud, 6...8 mm pikad ja enam- vähem sama laiad ning koosnevad 1...3 õiest. Pähikud asuvad hõredas ühekülgselt pöörisjas õisikus, mis on tavaliselt 4...8 cm pikkune. Õisik on tavaliselt kaarjalt longus. Õitseb mais ja juunis.
ristikäärsool, colon transversum 4. alanev käärsool, colon descendens 5. sigmasool, colon sigmoideum 6. pärasool, rectum http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes /Image474.gif 1.Umbsool ja ussripik Alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa (7 x 7 cm). Ülalt jätkub üleneva käärsoolega, alt avaneb niudesoolde. Ühenduse kohal on ileotsökaalklapp. Umbsoole alumisest osast väljub u. 8 cm pikkune ussripik ( appendix vermiformis). Kujult on ussripik sageli spiraalne või kokkurullunud. Harva täheldatakse ka ussripiku puudumist või esinemist mõne mm pikkusena. Vanematel inimestel võib ta taandareneda, umbuda ja muutub atroofiliseks. Ussripiku sein koosneb samadest struktuuridest, mis kogu jämesool, kuid tema limaskestas on rohkesti lümfoidset kude. Ussripiku põletiku korral võib siin tekkiv mäda mulgustada tema õhukese seina ning mäda murdub kõhukelmeõõnde. 2.Käärsool Tartu Tervishoiu Kõrgkool 23
- paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber - läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb: 1. umbsoolCAECUM - alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa 7x7cm - ülalt jätkub ülaneva ks-ga, alt avaneb niudesoolde - ühenduse kohal on niude-umbsooleklapp e ileotsökaalklapp ● umbsoole juurde kuulub u 8cm pikkune ussripikAPPENDIX VERMIFORMIS - kujult on ussripik spiraalne või kokkurullunud - harva võib ussripik ka puududa, olla mõne mm pikkune - vanematel inimestel võib taandareneda, umbuda ja muutuda atroofiliseks - ussripikku sein koosneb samadest struktuuridest nagu kogu jämesool, aga tema limaskestas on rohkesti lümfoidset kude 2. käärsoolCOLON ● ülenev käärsoolCOLON ASCENDENS - tõuseb umbsoole juurest pea vertikaalselt üles
) - must (vilja värvuse tõttu). Sugukond kukemarjalised. Kasvukoht: rabad, rabametsad, rabapõlendikud, rabastuvad ja kuivad nõmmed. Sageli kasvab koos kanarbikuga. Kukemari on mitmeaastane kahekojaline igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 15-45 cm, varred on lamavad või tõusvad, rohkete harunevate külgokstega ja sõlmekohtadest juurduvad; seega võib emataime ümber olla rohkem kui meetri laiune kukemarjaring. Lehed väikesed (3-6 mm pikad ja 1- 1,5 mm laiad), kokkurullunud, asetsevad varre suhtes risti ja on läikivalt tumerohelised; meenutavad okkaid. Õied tavaliselt ühesugulised, roosakaspuna- sed, kolmetised 1,8-2,5 mm pikad, isasõites pikad tolmukaniidid, emasõied vähemärgatavad. Taim on tuultolmleja ja õitseb aprilli lõpul ja mais. Vilju leiame vaid emasõisi kandnud taimedelt; viljaks on kerajas, läikivmust, purpurpunase mahlaga, lihakas, marjataoline luuvili. Söödav, kuid maitselt küllaltki lääge. Viljad
annaabi.ee 
