Hõõrdejõud mis takistab kehade liikumist Jõud mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal Kuidas hõõrdumist vähendada? o Kokkupuutuvaid pindu määrida (õli;vesi), uks, jalgratas, auto mootor, suusad (autotee on libe, autoratta alla tekib veepadi, ei ole kokkupuudet asvaldiga, tekib vesiliug, auto kaotab juhitavuse) o Kokkupuutuvate pindade vähendamine (ümmargused esemed uisud;kelgud) Kokkupuutev pind on väiksem, libiseb hästi pind on suurem, libiseb halvemini Kokkupuutev pind on väiksem kokkupuutev pind on suurem, libiseb halvemini o Millest sõltub liugehõõrdejõud? 1. Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust (see jõud millega teine peale surub 2. Sõltub pindade töötlusest (mida konarlikum on pind seda suurem on hõõrdejõud) 3
· Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms) · 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms) · Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. · Veega kokkupuutev elekter või välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. · Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, sokk Kasutatud kirjandus: · http://www.tooelu.ee/et/uudised/1491/elektrioht-%E2 %80%93-nahtamatu-kuuldamatu · https://www.riigiteataja.ee/akt/12894666 · http://www.ti
Raskemal juhul võib tegemist olla taumasiidi rünnakuga, mille tagajärjel jääb betoonist alles vaid valge ja pehme mass. See on väga harv juhus ja nõuab teatud tingimuste täitmist, et reaktsioon saaks üldse toimuma. Kuna selle protsessi uurimine ei ole veel lõpule viidud on teada konkreetseid fakte ja näiteid, mille alusel toimida ohustatud piirkondades. Merevee rünnak Mereveega kokkupuutev betoon on avatud mitmetele degenereerivatele nähtustele. Teiste seas reaktsioonid merevee sooladega, pidev märgumine ja kuivamine, vee- erosioon ning lainete mõju ja ka külmumine ja uuesti sulamine. Tahke soola sisaldus merevees on ca 3,5% massist, millest 2% moodustavad klooriioonid ja 1,1% naatriumiioonid. Nende mõju sarnaneb sulfaatide protsessidele, ent erinevus seisneb selles, et merevee mõjul reaktsioonide käigus ummistatakse betooni poore ja muudetakse veelgi vastupidavamaks.
annaabi.ee 
