Locke sünnib Inglismaal(1632-1704), oli arst ja andis nõu mitmetele tarkadele inimestele. Ta oli empirismi rajaja(inglane). *Empirism- teadmised pärinevad kogemustest *Sündides on lapse mõistus „tabula rasa“ *Liht-ja liitideed. Alguses võtab laps kaasa ainult lihtidee, siis hakkab lihtideesid omavahel seostama ja tekivad liitideed. Nt apelsin on kollane, ümmargune ja krobeline. *Teadmised moodustuvad kogetud detailide ja sündmuste kokkupanemisest George Berkely(1685-1753) oli väga järjekindel empirist, jõudis absurdini. Ta oli vaimulik, hiljem ka piiskop. Teos „Nägemise uus teooria“ *Kõige aluseks on meelte abil saadud kogemus. *Inimene ei suuda tunnetada mateeriat, seetõttu võib arvata, et mateeriat pole olemas. Nt ma katsun lauda, tunnetan selle kõvadust, siledust, aga ma ei tunneta otseselt selle mateeriat, on ainult idee Pilet 9 1. Keskaja filosoofia. Aquino Thomas 2. lmmanuel Kanti elu ja tema filosoofia
Karl Popperi väitluses antakse teema kätte kuni kuu aega enne väitlusturniire nii et ettevalmistustöö on siin väga tähtis. Ettevalmistustöö eesmärgiks on oma väitluskaasuse kokkupanek. Kaasus tähendab siin ettevalmistatud materjali, mis toetab seda seisukohta, mis võistkonnal väitluses võtta tuleb. Kuna väitlusturniiridel väideldakse ühte teemat mõlemalt poolt, tuleb ette valmistada nii jaatav kui eitav kaasus. Järgnev tekst on samm-sammuline õpetus kaasuse kokkupanemisest. Kaasusele ja väitlusele esitatavaid nõudeid on pisut täpsemalt, kuid mitte nii loogilises järjestuses kirjeldatud Karl Popperi väitlusformaadi reeglites, mille leiate meie kodulehelt siin: http://www.debate.ee/download/Popperi_reeglid_komm.rtf Jaatav kaasus Jaatava poole ülesandeks on tõestada, et väideldav teema on tõsi. Ent enne kui tõestamise juurde asutakse, tuleb paika panna väitluse piirid ja teha selgeks, millest täpselt rääkima hakatakse ehk tegeleda defineerimisega.
1. Probleemi analüüs ja süntees: Analüüs on probleemi jagamine väiksemateks ja kergemini käsitletavateks osadeks. Osasid käsitletakse või lahendatakse eraldi. Järgmisena tuleb last suunata neid osi nii ühendama, et see võimaldaks lahendada probleemi. Süntees – tervikpildi loomine üksiklahendustest, mis baseerub analüüsioskusele. Süntees on üksiklahenduste liitmine tervikuks. Kujundamist alustatakse koost lahtivõetud reaalsete esemete kokkupanemisest. 2. Järjestamine: oskus ülesande lõppeesmärgist lähtuvalt üksikosi õigesti järjestada. Probleemi või ülesande lahendamist soodustab lõppeesmärgile järk-järguline lähenemine, mis omakorda aitab õpilastel mõista, kuidas järjestada mõtteid ja luua seoseid (nt seeriapiltide või esemete valmistamise etappide järjestamine). 3. Võrdlemine: Enne kui laps asub võrdlema, peab ta suutma võrreldavaid objekte igaüht kirjeldada
annaabi.ee 
